Natalie Mei: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 60. rida: | 60. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]] |
[[Kategooria:Eesti kunstnikud]] |
||
[[Kategooria:Eesti graafikud]] |
[[Kategooria:Eesti graafikud]] |
||
[[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] |
[[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1900]] |
[[Kategooria:Sündinud 1900]] |
||
Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 02:08
| Natalie Mei | |
|---|---|
| Sündinud |
10. jaanuar 1900 Liepāja |
| Surnud |
29. juuli 1975 Tallinn |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | "Pallas" |
| Tegevusala | teatrikunstik ja raamatugraafik |
Natalie Mei (Mey 10. jaanuar 1900 Liepāja – 29. juuli 1975 Tallinn) oli eesti teatrikunstik ja raamatugraafik.
Elukäik
Ta sündis meresõitja Juhan Mei viielapselises peres. 1912. asus perekond elama Tallinna ning 1917 lõpetas Natalie Tallinna tütarlastegümnaasiumi. 1917–1918 elas Petrogradis, kus õppis ühe seminari Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikoolis. Kunstiõpinguid jätkas ta juba Tallinnas Nikolai Triigi käe all. 1919. võttis esmakordselt osa näitusest, milleks oli kunstiühing Pallase kevadnäitus Tartus. 1921 astus "Pallasesse", mille lõpetas 1924. aastal ainsa naisena koos Eduard Wiiralti, Ferdi Sannamehe ja Kuno Veeberiga.
1929. aastal kutsus Ants Lauter oma akvarellidega huvi äratanud noore kunstniku tööle Estoniasse. 1925–1940 töötas Tallinna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi õpetajana. 1929–1935 ja 1944–1956 oli Estonia kostüümikunstnik. 1940–1964 oli ERKI lavakostüümide õppejõud.
Isiklikku
Tema õed Kristine Mei-Mark ja Lydia Starkopf-Mei olid samuti kunstnikud. Ta oli Karin Margi, Lüüdia Vallimäe-Margi ja Elga Mark-Kuriku tädi.
Looming
Hakkas juba kooliajal osalema kunsti ja rakenduskunsti näitustel nii Eestis kui välismaal, peaasjalikult akvarellidega, aga ka pliiatsijoonistustega.
Natalie Mei oli esimene kostüümikujundusele pühendunud eesti teatrikunstnik. Hakkas tegema igale lavastusele uusi kostüüme (seni oli valitud neid teatri garderoobist) arvestades lavastustervikut. Tema kui tugeva joonistaja ja hea akvarellisti kostüümikavandeil on iseseisev kunstiväärtus.
Kavandas 1930. alguses kostüüme Aleksander Tuurandi ja aastast 1937 V. Haasi kujundatud lavastustele.[1] Aastast 1936 tegi ka lavakujundusi (Moliere'i "Ebahaige", Eesti Draamateater), hooajast 1949/50 sai dekoratsioon peamiseks.[1] Lõi lavakujundusi ja kostüüme peale "Estonia" teatri ka Tallinna Draamateatris ja Leningradi Muusikalise Komöödia Teatris. [1]
Raamatugraafikaga tegeles peamiselt 1920.–1930. aastatel. Illustreeris palju lasteraamatuid ning ilukirjandust. Mõnda aega joonistas karikatuure ajakirjandusele.
1920ndate lõpus ja 1930ndate alguses lõi ilmeka tüübistikuga ekspressionistlikke ja uusasjalikke joonistusi ("Kalarand", pliiats) ning kollaažitehnikas (ajakirjaväljalõiked, siid, kalingur) karakterportreid ("Mehe portree", 1932). [1]
Tegutsenud filmikunstnikuna ("Põrgupõhja uus Vanapagan", 1964, "Tallinnfilm").[1]