Aleksander Tuurand

Allikas: Vikipeedia

Aleksander Tuurand (25. septembril 1888 Tartu5. september 1936 Tallinn) oli eesti teatrikunstnik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Sündinud Tartu linnas käsitöölise pojana omandas ta üldhariduse kohalikus vene kirikukoolis. Oma esimesed kunstilised teadmised sai ta Rudolf Julius von zur Mühleni juhatusel Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskoolis. Õppis sellejärele aastatel 1905–1907 Franz von Bazzani juures ja viimase soovitusel sai koha Vanemuise teatris.[1] Aastatel 1909–1910 õppis ta ka Konrad Mägi juures.[2]

Vanemuise toetusel reisis Tuurand 1912. aastal Berliini ning täiendas end seal A. Reimanni kunstikoolis, peamiselt maalikunstnik Paul Leni juures[3], kuni 1914. aasta aprillini, millal naasis tööle Vanemuisesse. Vabadussõja lõppedes 1921, sai Tuurand dekoraatorikoha Draamateatrisse Tallinna. 1924 asus ta tööle Estonias. Tallinnas elades käis ta korduvalt ennast täiendamas Berliini ja Moskva teatrites.[1]

Aleksander Tuurand sooritas 48-aastaselt Estonia teatris enesetapu ning on maetud Tallinna Metsakalmistule.[4]

Looming[muuda | muuda lähteteksti]

Kui Tallinna Draamateater ja Tartu Vanemuine 1924. aasta ühinesid, kutsuti Tuurand Estonia teenistusse. Koos temaga tuli Estonia lavadekoratsiooni ekspressionism. Estonias tehtud olulisematest töödest tuleks mainida Hugo Raudsepa "Sinimandria", Shakespeare'i "Mida soovite", Tuurandi esimene dekoratsioon pöördlavale, "Punane veski", "Lindprii", "Hoffmanni lood" jt. Estonias töötatud 12 aasta jooksul valmistas Tuurand aastas dekoratsioonid keskmiselt 20 uuele etendusele.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Aleksander Tuurand. Ootamatu surm röövis tubli töömehe". Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr 102,. 7. september 1936. Vaadatud 9.01.2017.{{netiviide}}: CS1 hooldus: üleliigsed kirjavahemärgid (link)
  2. 2,0 2,1 ""Estonia" dekoraatori Tuurandi ootamatu surm". Järva Teataja (1926-1944), nr 104. 7. september 1936. Vaadatud 9.01.2017.
  3. -t. Aleksander Tuurand. 25 aastat lavadekoraatoriks. - Olion, nr 4, 1932, lk 119.
  4. "A. Tuurand maeti". Postimees (1886-1944), nr 242. 8. september 1936. Vaadatud 9.01.2017.