Eesti uusaeg

Eesti uusaeg on Eesti ajaloo periood, mil Eesti alal kujunes eestlaste rahvuslik eneseteadvus ning arenes välja kapitalistlik majandussüsteem. Tartu Ülikooli ajaloo osakonna eesti ajaloo õppetooli praeguse määratluse järgi eelneb Eesti uusajale varauusaeg ning järgneb uusim aeg.^[viide?]

Eesti uusaja ulatuseks võib lugeda laias laastus 19. sajandit. Sümboldaatumeid kasutades võib selle alguseks lugeda eestlaste vabastamist pärisorjusest 1816/1819 või ka asehalduskorra kehtestamist 1783. aastal. ^[viide?]

Uusaja lõpuks võib lugeda nn Tartu renessanssi ehk poliitilise rahvusluse võidukäigu algust 1896. aastal, 1905. aasta revolutsiooni, esimese maailmasõja algust või lõppu või Eesti Vabariigi väljakuulutamist 24. veebruaril 1918.^[viide?]

Kronoloogia

1783 – haldusreform Venemaa keisririigis, moodustati Tallinna ja Riia asehalduskond.
1790 – toimus Tallinna merelahing, lahing Tallinna reidil Venemaa ja Rootsi laevastiku vahel.
1802 – regulatiivi „Iggaüks...“, vastuvõtmine millega Eestimaa kubermangus, talupoeg sai vallasvarale omandiõiguse ja talukoha põlise kasutamise õiguse jätkusuutlikul talupidamisel
1804 – Eestimaa rüütelkonna maapäeval võeti vastu "Eestimaa Tallorahwa Seädus", mis fikseeris peamiselt talupoegade koormisi ehk teoorjust, ja "Eestimaa Tallorahwa Kohto-Seadus ehk Walla-Kohto Kässo-ramat", mis kajastas talupoegade isiklikke õigusi ja vallakohtute tegevust.
1804 – Vene tsaari Aleksander I poolt kinnitati Liivimaa talurahvaseaduse kohaselt jäid talupojad endiselt isiklikult pärisorjadeks, kuid neid ei tohtinud enam müüa ega pantida ja neid ei tohtinud kinkida maast lahus. Talupojad said õiguse olla oma koduse vara omanikud. Loodi samuti valla- ja kihelkonnakohtud, kehtestati piirangud koormistele ning piirati mõisniku kodukariõigust.
1805 – talurahvarahutused Kose-Uuemõisa mõisas, Kose-Uuemõisa sõda
1809 – Eestimaa talurahvaseaduse täiendusega said talupojad õiguse talukoha põlisele (pärandatavale) kasutamisele ja vallasvara omamisele ning talupojad võisid seaduse järgi maad osta.
1812–1814 – Napoleoni sõjad, Napoleoni 1812. aasta sõjakäik Venemaale, maakaitseväe ja maamiilitsa moodustamine Eesti- ja Liivimaal
1816 – 23. mail (vkj)/4. juunil (ukj) kinnitas keiser Venemaa keiser Aleksander I, talurahvaseaduse, talurahva vabastamine kuulutati Tallinnas pidulikult välja 8. jaanuaril 1817. Eestimaa kubermangu talupojad vabastati isiklikust pärisorjusest, kuid ei vabanenud teoorjusest, samuti jäi kogu maa mõisnike valdusse.
1819. aasta 23. märtsil kinnitas keiser Aleksander I Liivimaa uue talurahvaseaduse, millega kaotati Liivimaa kubermangu talupegade pärisorjus, mis kuulutati välja Riias ja Kuressaares 6. jaanuaril 1820. Maa tunnistati mõisnike omandiks; talupojad võisid asuda talusid päriseks ostma, esialgu küll väga piiratud mahus; säilis teoorjus, kuid koormistena tuli kasutusele ka raharent, säilisid vallakohtud
1821 – ilmus Marahva Näddala-Leht
1831 – esimene aurulaevaühendus Tallinn–Lübeck
1838 – Õpetatud Eesti Seltsi asutamine
1840 – suur viljaikaldus Eestis
1841 – talurahvarahutused Otepää kihelkonnas Pühajärve mõisas (Pühajärve sõda)
1845 – suur näljahäda Eestis
1845–1848 – usuvahetusliikumine Lõuna-Eestis, luterluse vahetamine õigeusu usutunnistuse vastu
1849 – kinnitas tsaar uue Liivimaa talurahvaseaduse, osa maast, mis oli seni talupoegade käsutuses, tunnistati talumaaks, mille kasutamine toimus vabalepingu järgi. Maad võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.
1853 – Abja mõisnik müüs esimesena päriseks kahe küla talud
1854–1855 – Krimmi sõda, Suurbritannia-Prantsuse laevastik blokeeris Tallinna
1856 – Eestimaa talurahvaseaduse järgi jäi mõisnikule maad umbes 1/6 mõisast (kuuendikumaa), talupoegade kasutuses olev maa tunnistati talumaaks, mille võis elujõuliste taludena rendile anda, soovitatavalt raha eest või talupoegadele päriseks müüa.

Ärkamisaeg

1857 – Kreenholmi Manufaktuuri asutamine Narvas
1857 – Johann Voldemar Jannsen alustas ajalehe Perno Postimees väljaandmist
1858 – talurahvarahutused Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas (Mahtra sõda)
1850. aastate lõpust kuni 1870. aastateni tegutses Peterburis eesti haritlaste ühendus Peterburi patrioodid
1860–1870 – talude päriseksostmise hiilgeaeg
1861 – ilmus Friedrich Reinhold Kreutzwaldi „Kalevipoeg“
1863 – eestlaste väljarändamise algus Venemaale ja Eesti asunduste tekkimine Krimmis ja Kaukaasias
1864 – palvekirjade aktsioon
1865 – Saaremaal kehtestati 1849. aasta Liivimaa talurahvaseadus
1865 – kodukariõiguse kaotamine
1865 – 6. juulil Vanemuise ja 22. oktoobril Estonia seltsi asutamine
1866 – vallaseadus, valla omavalitsuste asutamine
1868 – 4. aprillist, jüripäevast kaotati lõplikult teoorjus
1868 ja 1870 – Carl Robert Jakobsoni Kolm isamaakõnet Vanemuise seltsis
1869 – toimus I üldlaulupidu Tartus
1870 – Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi asutamine
1870 – Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine
1870. aasta 16. juuni Venemaa keiser Aleksandr II andis välja 1870. aasta Linnaseaduse
1870 – avati Balti Raudtee Seltsi raudtee raudtee Paldiski–Tosno vahel
1871 – Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine
1876 – toimus esimene eesti põllutöönäitus Otepääl
1877 – Venestusaja algus
1877 – kehtestati Balti kubermangudes Vene linnaseadus, mis kaotas seisusliku saksa linnavalitsuse
1878 – Viljandis hakkas ilmuma ajaleht Sakala
1879 – kaubalaevaseltsi Linda asutamine
1880 – Venemaal Peterburis asutati Eesti Heategev Selts
1881 – Tallinna linna Peetri Reaalkooli avamine
1882 – vene keele tarvitamise algus ametliku keelena (Venestamine)
1882–1883 – Balti kubermangudes viidi läbi Manasseini revisjon
1883. aasta 19. detsembril asutati Hugo Treffneri Gümnaasium.
1883–1885 – usuvahetusliikumine Põhja-Eestis

Järelärkamisaeg

1884. aasta 4. juuni – Otepääl heisati esimest korda Eesti lipp, Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sinimustvalge trikoloor.
1887 – keskkoolides kehtestati õppekeeleks vene keel.
1888 – avati Eesti Aleksandrikool.
1889 – avati Tapa–Tartu–Riia raudteeliin.
1895 – Imperatorski Jurjevski Universitis kehtestati õppekeeleks vene keel.
1896 – Jaan Tõnisson hakkas toimetama ajalehte Postimees.
1897 – toimus 1897. aasta rahvaloendus.
1900 – Tallinn–Mõisaküla–Valga–Pärnu kitsarööpmelise raudteeliini avamine
1900. aasta 1. juulist kehtestati Balti kubermangudes riiklik viinamonopol. Viina võis valmistada ainult riiklikes viina- ja piiritusetehastes (Kroonu Viinaladu Tallinnas jm).
1902 – esimese eesti rahaasutuse – Tartu Eesti Laenu-Hoiu Ühisuse asutamine
1904. aasta 28. detsember – eestlaste võit Tallinna Linnavolikogu valimistel
1905 – kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti asutamine
1905. aasta revolutsioon Eestis
- 1905. aasta 16.(vkj)/29. oktoober (ukj), rahvakogumise tulistamine sõjaväe poolt Tallinnas Uuel turul

Vaata ka

Eelnev Eesti varauusaeg	Eesti uusaeg	Järgnev Eesti uusim aeg