Kihelkonnakohus

Allikas: Vikipeedia

Kihelkonnakohus (saksa keeles Gemeindegericht) oli 19. sajandil Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa kubermangus tegutsenud kohus, mis tegeles talurahva kaebustega ja oli talurahvakohtu üks osa. Kubermangudes olid kihelkonnakohtu võim ja ülesanded erinevad. Eesti aladel tegutses 59 kihelkonnakohust.

Eestimaa kubermang[muuda | muuda lähteteksti]

Eestimaa kubermangus alustati kihelkonnakohtute moodustamisega 1803. aastal. Aastatel 1803–1817 koosnes kihelkonnakohtu koosseis kolmest valitud mõisnikust. Kohus arutas esimese astme kohtuna talupoegade kaebusi mõisnike ja vallaametnike peale. Teise astme kohtuna lahendas teise piirkonna (võõraste) talupoegade edasikaebusi vallakohtu otsuste kohta. 1818.–1858. aastani nimetati seda kohtuorganit kihelkonnakogudusekohus, mis koosnes eesistujast, kes oli mõisnik, ja kahest kaasistujast, kes olid taluperemehed. Nendel aastatel oli kihelkonnakogudusekohus esimese astme kohus.

Edasikaebused kohtuotsuste kohta tuli aastatel 1804–1818 esitada vahekohtunikule. Aastast 1819. tuli kaebus esitada kreisikohtule.

Peale vallakohtute taastamist Eestimaa kubermangus 1866. aastal muutus kihelkonnakohus teise astme kohtuks.

Liivimaa kubermang[muuda | muuda lähteteksti]

Liivimaa kubermangus moodustati esimesed kihelkonnakohtud 1804. aastal ja eksisteerisid kuni 1889. aastani teise astme talurahvakohtutena. Kohtu koosseisus oli eesistuja, kelleks oli mõisnik ning kolm kaasistujat talupojad. Kohtu tegevuspiirkonnaks oli kuni viis kihelkonda. Liivimaal täitis kihelkonnakohus ka politsei funktsioone. Ta võis määrata rahatrahvi kuni 12 rubla, ihunuhtlust kuni 60 keppihoopi ja aresti kuni 6 päeva. 1866. aastast karistusi vähendati: rahatrahv kuni 5 rubla, ihunuhtlust kuni 20 keppihoopi ja aresti kuni 7 päeva.

Edasikaebused kohtuotsuste kohta tuli kuni 1821. aastani esitada maakohtu erikoosseisule, mille koosseisu kuulus peale mõisniku ka kaks talupoega. Hiljem tuli kaebus esitada kreisikohtule.

Kihelkonnakohtute tegevuse lõpetas 1889. aasta kohtu ja talurahvaseaduste reform. Reformi käigus jaotati kihelkonnakohtu ülesanded ülemtalurahvakohtu, rahukogu ja talurahvaasjade komissaride vahel.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]