Juuru kihelkond
Mine navigeerimisribale
Mine otsikasti
Juuru kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Jörden | |
| |
Kihelkonnakirik: Juuru Mihkli kirik | |
![]() |
Juuru kihelkond (lühend Juu, saksa keeles Kirchspiel Jörden) oli kihelkond ajaloolisel Harjumaal ja Eestimaa kubermangu Harju kreisis.

Harju kreis, Ludwig August Mellini kaardil, "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798
Juuru kihelkonna mõisad[muuda | muuda lähteteksti]
Kihelkonnas asus 21 mõisat: üks kirikumõis, kümme rüütlimõisast peamõisat koos viie kõrvalmõisaga, üks poolmõis kõrvalmõisa staatuses, kaks rüütelkonnamõisat koos kahe kõrvalmõisaga ja kaks karjamõisat.[1]
- Juuru kirikumõis (Pastorat Jörden)
- Atla mõis (Gross-Attel, Attel) – rüütlimõis
- Härgla mõis (Herküll) – rüütlimõis
- Hiiru mõis (Klein-Attel) – Atla kõrvalmõis
- Hõreda mõis (Hoerdel) – rüütlimõis
- Ingliste mõis (Haehl) – rüütlimõis
- Järlepa mõis (Jerlep) – rüütlimõis
- Juuru mõis (Joerden) – Maidla kõrvalmõis
- Kädva mõis (Kedwa) – Purila kõrvalmõis, enne 1875 rüütlimõis
- Kaiu mõis (Kay) – rüütelkonnamõis
- Karitsa mõis (Karritz) – Kaiu kõrvalmõis
- Kuimetsa mõis (Kuimetz) – rüütelkonnamõis
- Mahtra mõis (Machters) – rüütlimõis
- Maidla mõis (Maidel) – rüütlimõis
- Oraniku mõis (Orranik) – Kaiu kõrvalmõis
- Pae mõis (Payel) – Hõreda kõrvalmõis
- Pirgu mõis (Pirk) – rüütlimõis
- Purila mõis (Purgel) – rüütlimõis
- Põlliku mõis (Pöllik, Forstei Pöllik) – Maidla kõrvalmõis
- Seli mõis (Sellie) – rüütlimõis
- Umbru mõis (Ummern) – Järlepa kõrvalmõis[2]
Juuru kihelkonna vallad[muuda | muuda lähteteksti]
- Juuru vald (Jörden) (1866–)
- Kuimetsa vald (Kuimetz) (1866–)
- Atla vald (Attel) (1866–1891)
- Härgla vald (Härgküla) (Herküll) (1866–1891)
- Hõreda-Pae vald (Hördell und Payel) (1866–1891)
- Ingliste vald (Haehl) (1866–1891)
- Järlepa vald (Jerlep) (1866–1891)
- Kädva vald (Kedwa) (1866–1891)
- Mahtra vald (Machters) (1866–1891)
- Maidla vald (Maidel) (1866–1891)
- Pirgu vald (Pirk) (1866–1891)
- Purila vald (Purgel) (1866–1891)
- Seli vald (Sellie) (1866–1891)
- Kaiu vald (Kay) (1866–1899)
- Ingliste vald (Haehl) (1899–)[3]
Juuru kihelkonnapäevad[muuda | muuda lähteteksti]
Alates 1999. aastast tähistatakse üle aasta (sh. erandid) Juuru Mihkli koguduse ja selle õpetaja eestvedamisel Juuru kihelkonnapäevi.
Seni toimunud kihelkonnapäevad:
I | 24.–25.07.1999 | Juurus |
II | 14.–15.07.2001 | Juurus ja Härglas |
III | 13.–14.07.2002 | Juurus, Inglistel ja Hõredal |
IV | 11.–13.07.2003 | Juurus ja Mahtras |
V | 8.–10.07.2005 | Juurus ja Kuimetsas |
VI | 6.–8.07.2007 | Juurus ja Järlepas |
VII | 10.–12.07.2009 | Juurus ja Atlas |
VIII | 8.–10.07.2011 | Juurus ja Karitsas |
IX | 11.-13.07.2013 | Juurus ja Laus |
X | 10.-12.07.2015 | Juurus ja Pirgus |
XI | 7.-9.07.2017 | Juurus |
XII | 12.-14.07.2019 | Juurus ja Kaius |
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 430–432.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk-d lk. 59–60.