Kapitalism

Allikas: Vikipeedia
Kapitalism on tänapäeva maailmas valdav majandussüsteem.

Kapitalism on ideoloogia ja majandussüsteem, mis põhineb tootmisvahendite eraomandusel ja nende kasutamisel kasumi eesmärgil.[1] Kapitalismi põhilised tunnusjooned on järgmised: palgatöö, vabatahtlik kaubavahetus, konkreetne hinnasüsteem, konkureerivad turud ja eravara.[2] Kapitalistlikus turumajanduses on majandusotsused ja investeeringud mõjutatud tootmisvahendite omajatest, kuid hinnad ja toodangujaotus sõltuvad pigem turul konkureerivatest teenuspakkujatest ja ettevõtetest.[3]

Majandusteadlased, poliitökonoomid, sotsioloogid ja ajaloolased on kapitalismi analüüsides jõudnud erinevate seisukohtadeni ning tuvastanud mitu erinevat kapitalismisuunda. Erinevad kapitalismivormid on näiteks laissez-faire ehk vabaturumajandus, heaolukapitalism ja riigikapitalism. Kapitalismivormides seisnevad erinevused turu vabaduses, riigi omandites ning riigipoolsetes sanktsioonides.[4] Turgude konkureerimine, riiklik sekkumine ja turgude reguleerimine ning riigiomandlus erinevad kapitalismivormiti.[5] Turgude vabadus ja eraomandi defineermine sõltuvad poliitikast ning seadustest. Enamik tänapäeval olemasolevatest kapitalistlikest majandusviisidest on segamajanduslikud, mis tähendab, et need ühendavad vabaturumajandust riikliku sekkumisega.[6]

Kapitalismi on, eriti tänapäeval, tohutult palju kritiseeritud.

Turumajandused on ajaloo vältel paljudes kohtades eriilmeliste valitsusvormidega koeksisteerinud. Siiski on kapitalistlikud ühiskonnad tekkinud suuresti rahapõhiste suhete, paljuliikmelise töölisklassi ning rikka kapitalistliku eliitklassi tõttu. Industriaalrevolutsioonist saati on läänemaailmas domineerinud kapitalistlikud majandussüsteemid, mis levivad siiamaani.[7]

Kapitalismi on kritiseeritud, kuna taoline süsteem koondab põhilise võimu vähemuses elitistliku ühiskonnakihi kätte, mis eksisteerib enamuse ehk töölisklassi ekspluateerimise tõttu. Samuti on väidetud, et kapitalism prioriseerib tulu üle sotsiaalsete hüvede ja keskkonnasõbralikkuse. Kriitikud on öelnud ka seda, et kapitalism tekitab sotsiaalset ebavõrdsust ja majanduslikku ebastabiilsust. Toetajad aga vaidlevad, et konkureeriva turu tõttu jõuavad tarbijateni paremad tooted ja teenused ning et kapitalism loob põhja majanduslikuks kasvuks ja et see on senimaani efektiivseim süsteem ressursside jaotamiseks.[8]

Tunnusjooned[muuda | muuda lähteteksti]

Kapitalismi juhib isiklik rahateenimishuvi, mida saab teostada turul tehingute kaudu. Turgu juhivad aga tarbijate soovid ja vajadused.[9]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kapital on väiksel määral eksisteerinud juba sajandeid.[10] Lihtne kaubavahetus ja -toodang on vahetuskapitali alused. Karl Marxi kohaselt algas n-n kapitalistlik ajastu 16. sajandil - sellele panid aluse väikekaupmehed ja -poed.[11] On teada, et palgatöö eksisteeris ka enne kapitalistlikke tööstuseid, seega eksisteerisid kapital ja kommertskaubandus juba ammu, aga need ei domineerinud ühiskondlikku tootmisprotsessi ja ei algatanud industrialisatiooni. Modernne kapitalism pärineb renessanssiaegsetest kapitalismivormidest: põllumajanduslikust kapitalismist ja merkantilismist.[12]

Karl Marxi peetakse üheks suurimaks majandusteadusesse panustajaks.

Kapitalism sai valitsevaks majandussüsteemiks 19. ja 20. sajandil tööstusrevolutsiooni tulemusel.[13]

Põllumajanduslik kapitalism[muuda | muuda lähteteksti]

Feodaal-agrikultuurilise süsteemi majanduslik alus muutus 16. sajandi Inglismaal kardinaalselt - mõisasüsteem lagunenud, koondusid maa-alad vähemate aadlike kätte, kelle alad aina suurenesid. Orjusliku töösüsteemi asemel palgati töötajaid rahapõhisel majandusel. Uus süsteem avaldas nii maaomanikele ja töölistele survet oma maa-ala arendamiseks, et tulu teenida - see sundis nii aristokraate ja töölisi meetodeid parendama, et konkureerival turul kasumit teenida. Maa rentimise tingimused sõltusid nüüd hoopis majandusliku turu jõududest ja monopolidest, kui varem olenesid rendihinnad ja muud eeldused tavadest ja läänikorrast.[14]

17. sajandiks oli Inglismaa tsentraliseeritud riik, mida tugevdas hea teedesüsteem ja ebaproportsionaalselt suur pealinn London. Pealinn oli kogu riigi põhiline kaubanduskeskus, mis lõi suure siseturu -  vastupidiselt ülejäänud kontinendile, kus valitses veel killustunud läänikord.[15]

Industriaalkapitalism[muuda | muuda lähteteksti]

Tööstusliku pöörde ajal said domineerivaks industrialistid.

18. sajandi keskpaigas alustasid majandusteadlased vastuvaidlemist merkantilismi põhimõtetele, et maailma varaline väärtus on konstantne ning et üks riik saab oma rikkust suurendada vaid teise riigi arvelt.

Industriaalrevolutsiooni ajal hakkasid kapitalistlikus süsteemis kaupmeeste asemel domineerima industrialistid, mis mõjutas gildide ja kaupmeeste, tsunftide ja käsitööliste tähtsuse vähenemist. Industriaalkapitalismi algus märgib tehastootmise arenemist, mida iseloomustab näiteks töötaja rutiinsed tööülesanded, ning kapitalistliku tootmisviisi ülemaailmset valdavust.[16]

Modernne kapitalism[muuda | muuda lähteteksti]

Kapitalism levis globaliseerumise tõttu maailmas aina enam ning 18. sajandi lõpuks oli kapitalism saanud maailmas dominantseks majandussüsteemiks.[17] 20. sajandil ületas kapitalism ka tsentraliseeritud plaanimajandussüsteemid ja on nüüdseks laiaulatuslikuim süsteem - segamajandus on läänemaailmas kapitalismi levinuim vorm.[18]

Riik mängis pärast suurt depressiooni kapitalistlikus süsteemis olulist rolli.

Industrialisastioon lubas majapidamistarvete odavat tootmist, samal ajal kui järsk populatsioonikasv lõi suure nõudluse igapäevatarvetele. Selle perioodi globalisatsiooni mõjutas suuresti 18. sajandi imperialism.[17]

Pärast esimest ja teist oopiumisõda hakkasid Briti impeeriumi regioonid Euroopa eksportkaupa tarbima. Euroopa impeeriumide laienemine sillutas kontinendile tee mitmete loodusressursside juurde, näiteks kummile, teemantidele ja söele. Peale selle õhutas uute alade vallutamine ka kaubavahetust Euroopa ja USA vahel.

Sellel perioodil ola globaalne majandussüsteem tugevas seoses kuldstandardiga - Ühendkuningriik võttis standardi omaks juba 1821. aastal. Riigile järgnesid ka Kanada 1853. aastal, Newfoundland 1865. aastal, USA ja Saksamaa (de jure) 1873. aastal. Tänu uutele tehnoloogiatele nagu telegramm, transatlantiline kaabel, raadiotelefon, aurulaev ja raudtee, said kaubad ja informatsioon ennekuulmatult ülemaailmselt levida.[19]

Pärast 1930. aastate globaalset majanduskriisi, mängis riik kapitalistlikus süsteemis eriti olulist rolli. II maailmasõja järgne õitseng lõppes kuuekümnendatel ning olukorda halvendas raha kallinemine.[20] Monetarism muutus maailmas populaarsemaks, eriti Ronald Reagani ja Margaret Thatcheri ametiaegade ajal.

Harvardi õppejõu Shoshana Zuboffi arvates on tärkamas uus kapitalismivorm - järelvalvekapitalism teenib tulu järelvalve kaudu saadud andmetest. Akadeemik on öelnud, et uus vorm avastati esimesena Google’is.[21]

Kapitalismi suhe demokraatiaga[muuda | muuda lähteteksti]

Demokraatia ja kapitalismi vaheline suhe on poliitliikumiste ja -teooriate vahel vaidlusrikas teema. Demokraatliku rahu teooria ütleb, et demokraatlikud riigid ei sõdi teiste demokraatiatega, aga kriitikud väidavad, et enamjaolt on see nõndaviisi samasuguse poliitika või stabiilsuse tõttu ning ei ole mõjutatud sellest, kas riigid on kapitalistlikud või mitte.[22]

Kapitalistlike majandussüsteemidega riigid on autoritaarsete riigikordade all majanduslikult palju arenenud.[23] Singapuris on väga edukas avatud turumajandussüsteem tänu riigi konkureerivale ja ettevõtjasõbralikule keskonnale, kuid peab ka arvestama, et riigis on üheparteisüsteem ning väljendusõigust riigis ei kaitsta - Singapuri meedia on suuresti riiklikult reguleeritud.[24] Samuti on kasvanud Hiina rahvavabariigi erasektor, hoolimata riigi autoritaasest valitsusest.[25] Ka Tšiilis valitsenud Augusto Pinochet’ käe all kasvas riigi majandus, kuigi sellega kaasnes ka ebavõrdsuse suurenemine riigis. Pinochet’ kasutas paljusid autoritaarseid valitsemisvõtteid, et Tšiili majandust arendada.[26]

Turg[muuda | muuda lähteteksti]

Vabaturumajanduses ei reguleerita enamjaolt turu loomulikult loodud hinnasüsteeme. Segamajandustes aga, kus on endiselt turg esikohal, sekkub mingil määral ka riik, et parandada turu läbikukkumisi, parendada ühiskondlikku heaolu, säästa loodusressursse ning et finantseerida avalikkuse julgeolekut. Riigikapitalistlikes süsteemides ei toetuta väga turgudele - enamasti tuginetakse kapitali saamiseks riigi omatud ettevõtetele või kaudsele majandusplaneerimisele.[27]

Pakkumine on teenuse või toote hulk, mida ettevõte toodab ja mis on müügiks olemas. Nõudlus on toote või teenuse hulk, mida tarbija mingi hinna eest osta tahab või saab. Hinnad tõusevad, kui nõudlus ületab pakkumist ja kukuvad, kui pakkumine ületab nõudluse. Teoorias kohandab turg end ise, kui hinna ja hulga vahel saavutatakse uus tasakaal.[28]

Konkurents tekib, kui enam kui üks tootja müüb sarnast või samat toodet samadele tarbijatele. Kapitalismiteoorias viib konkurents innovatsioonini ja madalamate hindadeni. Konkurentsita võib tekkida monopol või kartell - monopolid kerkivad, kui kogu toodang turul on pakutud ühe ettevõtte või tootja poolt. Sellest tulenevalt kontrollibki vaid üks ettevõte toodangu hulka ja hinda, firmal pole konkurentsi, keda karta ja kellele tagajärgede tõttu alla jääda. Kartell on grupp ettevõtteid, kes teevad monopolistlikult käitudes koostööd, et toodangu hulka ja hinda kontrollida.[29]

Nõudlus ja pakkumine[muuda | muuda lähteteksti]

Kapitalistlikes majandussüsteemides määravad nõudlus ja pakkumine toote või teenuse hinna.

Nõudluse ja pakkumise neli põhireeglit on järgnevad:

  • Kui nõudlus suureneb ja pakkumine jääb samaks, on tootest/teenusest puudus ja selle hind tõuseb.
  • Kui nõudlus väheneb ja pakkumine jääb samaks, on toodet/teenust liiga palju ja selle hind langeb.
  • Kui nõudlus jääb samaks ja pakkumine tõuseb, on toodet/teenust liiga palju ja selle hind langeb.
  • Kui nõudlus jääb samaks ja pakkumine väheneb, on toodet/teenust liiga vähe ja selle hind tõuseb.[30]

Kapitalism kokkuvõtlikult[muuda | muuda lähteteksti]

Kapitalism majandus- ja tootlikussüsteem, mida saab kokkuvõtlikult kirjeldada viie punktiga:

  • Kapitali kogumine: tootlikkuse ainus eesmärk on tulu teenimine.
  • Igapäevatarvete tootmine: tootlikkust vahetatakse turul raha või teenuse vastu, prioriseerides vahetusväärtust kasutusväärtuse asemel.
  • Tootmisvahendite eraomandlus: palju palgatöölisi.
  • Raha investeerimine tulu eesmärgil.
  • Hinnasüsteemide kasutamine, et ressursse konkureerivate ettevõtete vahel jagada.[31]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Rosser, Mariana V; Rosser, J Barkley (2003). Comparative Economics in a Transforming World Economy. MIT Press. Lk 7. 
  2. Heilbroner, Robert L;Steven N. Durlauf;Lawrence E. Blume (2008). The New Palgrave Dictionary of Economics. Palgrave Macmillan. Teine trükk. 
  3. "Ingliskeelne definitsioon sõnale ,,kapitalism"".
  4. Paul R. Gregory; Robert C. Stuart (2013). Gregory and Stuart, Paul and Robert. South-Western College Pub. Lk 107. 
  5. (1986). Macmillan Dictionary of Modern Economics. Kolmas trükk. Lk 54. 
  6. Stilwell, Frank (2002). Political Economy: the Contest of Economic Ideas.. Melbourne, Austraalia: Oxford University Press. Esimene trükk. 
  7. Kidani, Alula Berhe. "SWEG Conference on Economic Reforms". Sudan Vision, 2017.
  8. Bakan, Joel 2006. Dokumentaalfilm The Corporation.
  9. "The contradictions of capitalism".
  10. Warburton, David (2003). Macroeconomics from the beginning: The General Theory, Ancient Markets, and the Rate of Interest. Pariis: Recherches et Publications. Lk 49. 
  11. Mandel, Ernest. "An Introduction to Marxist Economic Theory". Resistance Books, 2002. Google'i raamat (ingliskeelne).
  12. "Cradle of capitalism". The Economist, 16. aprill 2009.
  13. "How did capitalism help bring about the Industrial Revolution?". Socratic, 27. august 2016.
  14. Brenner, Robert (1982). The Agrarian Roots of European Capitalism. Past & Present. 
  15. http://studyres.com/doc/9923114/capitalism-economic-system-www.assignmentpoint.com-capita...
  16. Burnham, Peter (2003). Capitalism: The Concise Oxford Dictionary of Politics. Oxford University Press. 
  17. 17,0 17,1 James, Paul; Gills, Barry (2007). Globalization and Economy, Vol. 1: Global Markets and Capitalism.. London: Sage Publications. 
  18. "Definitsioon sõnale ,,kapitalism"". Encyclopædia Britannica, 2014.
  19. Bordo, Michael D; Eichengreen, Barry; Irwin, Douglas A (1990). Is Globalization Today Really Different than Globalization a Hundred Years Ago?
  20. Barnes, Trevor J (2004). Reading economic geography.. Blackwell Publishing. Lk 127. 
  21. Zuboff, Shoshana. "Google as a Fortune Teller: The Secrets of Surveillance Capitalism". Frankfurter Allgemeine Zeitung, 2016.
  22. Kaminski, Joseph Capitalism and the Industrial Revolution
  23. Mesquita, Bruce Bueno de. "Development and Democracy". Foreign Affairs, 2005.
  24. "Transparency International".
  25. "Businesses Under Capitalist Systems".
  26. Klein, Naomi (2008). The Shock Doctrine: The Rise of Disaster Capitalism
  27. Fulcher, James (2004). Capitalism A Very Short Introduction. Lk 58. 
  28. "Supply-Demand Market Equilibrium".
  29. "Cartel Theory of Oligopoly".
  30. Besanko, David; Braeutigam, Ronald (2010). Microeconomics. Neljas trükk. 
  31. "Althusser and the Renewal of Marxist Social Theory (e-raamat)".

Välislink[muuda | muuda lähteteksti]