Tartu Eesti Põllumeeste Selts
Tartu Eesti Põllumeeste Selts (lühend TEPS, ka Eesti Põllumeeste Selts Tartus) oli eesti põllumehi ühendav selts; ühtlasi eesti vanim[1].
Seltsi asutas 1870. aastal Johann Voldemar Jannsen, et edendada põllumajandust[1].
Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi[1]. Esimene näitus peeti 19.–20. septembril[1] või 2. oktoobril[2] 1876 Otepääl; see oli ühtlasi esimene Eesti näitus.
Esimest korda oli eesti näituse korraldamise küsimus kõne all Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 6. märtsil 1872. Üksikasjalikumalt võeti idee küsimuse alla alles 3. mail 1875 seltsi koosolekul, kus otsustati "elajate tundmise ja suguloomade soetamise" otstarbel korraldada kohalikke näitusi igas kihelkonnas. 26. jaanuaril 1876 tegi seltsi esimees Mart Mitt peakoosolekul ettepaneku korraldada näitus, kus oleksid esindatud meie maa parimad loomad ja käsitööd. Et Tartus puudus sobiv koht korraldati näitus Otepääl.[3] Näituse avakõnes tähendas seltsi tollane esimees Mart Mitt, et "see esimene eestlaste poolt korraldatud näitus, see on "õppetool täiskasvanuile", mis asutati rahvale äratamiseks, õpetuseks ja edasisaamiseks". Vaatamata vihmasele ilmale külastas näitust ligi 1400 vaatajat. Välja oli pandud 29 hobust, 21 piimalehma, 7 lammast, 6 siga, vilja ja käsitööd. Auhindu anti välja 24. Näituse korraldamisest võtsid osa ka sakslased, kes lootsid, et eesti näitus innustab rahvast osa võtma ka iga-aastasest Tartus korraldatavast suurest saksa augustikuu näitusest.[4]
Teine eesti näitus peeti 1877. aastal samuti Otepääl, kolmas ja neljas Põltsamaal ning 1880–1886 korraldati näitusi Mustvees, Rõngus ja Nõos.[3]
Põllumajandusnäituste raames hakati 20. sajandi algul eksponeerima ka Eesti kunsti. 1906. aastal esitles Tartu Eesti Põllumeeste Selts Eesti Üliõpilaste Seltsi majas eraldiseisvat kunstinäitust, mis sai hiljem tuntuks esimese Eesti kunstinäitusena.[5]
1912. aastal soetas selts Tartu lähedal Vahi külas endise Vahi poolmõisa hooned ja hakkas seal läbi viima eestikeelseid põllutöökursuseid. Saksa okupatsiooni ajal 1918. aasta novembris registreeriti see kaheaastase õppeprogrammiga Vahi põllutöökoolina. 1925. aastal hakati ehitama uut kooli peahoonet ning 1927. aastast tegutses seal ka aianduskool. 1939. aastal liigutati kooli haldamine selleks moodustatud sihtasutuse alla.[6]
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 24.
- ↑ Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion, lk 146
- ↑ 3,0 3,1 Alfred Rõude, Tartu näituste ajaloost – Tartu näituste album, 1935
- ↑ Alfred Rõude, Esimene Eesti näitus – Postimees, 4.09.1936
- ↑ J. Hain: "Sada aastat esimesest eesti kunstinäitusest" Sirp, 11. august 2006
- ↑ "Vahi" koolide 25 a. juubel Postimees, 17. detsember 1943 (DIGAR)