Eestlased Krimmis

Allikas: Vikipeedia
"Krimmi eestlased" suunab siia. Ajalehe kohta vaata Krimmi eestlased (ajaleht).

Krimmis tegutseb kolm eesti kultuuriorganisatsiooni: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud 8. septembril 1997), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts Krasnodarka külas. Oleksandrivka (venepäraselt Aleksandrovka) koolis on eesti klass.

1882. aastal ostis Johann Köler koos eesti asunikega Krimmis suure Kuntagani mõisa, sattus aga oma konsortsiumiga juba väljamaksete tegemisel rahalistesse raskustesse. Mõis läks mõne aasta pärast oksjonile ja müüdi võlgade katteks ostjaile[1].

Krimmis Zamruqi (ehk Rannaküla), praeguse Beregove (venepäraselt Beregovoje) küla postkontori seinal on mälestustahvel Eduard Vildele, kes 20. sajandi alguses sealkandis oma romaani "Prohvet Maltsveti" jaoks materjali kogus.

Sevastopolis asub uputatud laevade monument, mille autor on eesti skulptor Amandus Adamson.

Pärast Krimmi okupeerimist Vene vägede poolt 2014. aasta kevadel, ei Eesti riigil ole olnud kontakti Krimmi eestlastega, sest poolsaar tunnustatakse endiselt Ukraina Vabariigi autonoomiliseks osaks. Enne okupeerimist Eesti ja Ukraina vahel oli olemas kokkuleppe eesti õpetaja saatmisest Aleksandrovka külakooli, aga praeguse Vene korra ajal seda pole olnud võimalik teostada. Samasugust lepingut ei kavatseda sõlmida Venemaaga. Samuti kõik Eesti ja Krimmi vaheline arengukoostöö on lõppenud. Eesti välisministeeriumi andmetel 2011. aastal Krimmis elas umbes 600 etnilist eestlast.[2]

Kunagised eesti külad Krimmis[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]