Krimmi eestlased

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Eestlased Krimmis)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Disambig gray.svg  See artikkel räägib eestlaste kogukonnast Krimmis, ajalehe kohta vaata artiklit Krimmi eestlased (ajaleht).

August Nigoli järgi oli 1918. aastal Krimmis "6 Eesti asundust ja peale selle elab eestlasi mitme perekonna kaupa igas linnas ja mitmes Tatari külas. Ka Eupatoorias ja Sewastoopolis on rohkesti eestlasi ja wäike Eesti selts asutatud".[1]

Kuntagani projekt[muuda | muuda lähteteksti]

1882. aastal ostis Johann Köler koos eesti asunikega Krimmis suure Kuntagani mõisa, sattus aga oma konsortsiumiga juba väljamaksete tegemisel rahalistesse raskustesse. Mõis läks mõne aasta pärast oksjonile ja müüdi võlgade katteks ostjaile.[2]

Eesti kultuur Krimmis[muuda | muuda lähteteksti]

Samruki ehk Rannaküla (praeguse Beregove, (venepäraselt Beregovoje küla) postkontori seinal on mälestustahvel Eduard Vildele, kes 20. sajandi algul sealkandis oma romaani "Prohvet Maltsveti" jaoks materjali kogus.

Sevastopolis asub uputatud laevade monument, mille autor on eesti skulptor Amandus Adamson.

Krimmis tegutses enne okupeerimist Vene vägede poolt 2014. aasta kevadel kolm eesti kultuuriorganisatsiooni: Krimmi Eesti Kultuuriselts (asutatud 8. septembril 1997), Sevastopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti selts Krasnodarka külas. Oleksandrivka (venepäraselt Aleksandrovka) koolis on eesti klass.

Pärast Krimmi okupeerimist Vene vägede poolt 2014. aasta kevadel, ei ole Eesti riigil olnud kontakti Krimmi eestlastega, sest Krimmi tunnustatakse endiselt Ukraina Vabariigi autonoomseks osana. Enne okupeerimist oli Eesti ja Ukraina vahel olemas kokkuleppe eesti õpetaja saatmisest Aleksandrovka külakooli, aga praeguse Vene korra ajal pole seda olnud võimalik teostada. Samasugust lepingut ei kavatseta sõlmida Venemaaga. Samuti on kogu Eesti ja Krimmi vaheline arengukoostöö lõppenud.

Eestlaste asupaigad Krimmis[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti välisministeeriumi andmetel elas 2011. aastal Krimmis umbes 600 etnilist eestlast.[3]

Külad August Nigola järgi[muuda | muuda lähteteksti]

  • Kontši-Šavva (eesti saksapärases kirjaviis Kontshi-Schawwa; krimmitatari Könçi Şava, ukraina ja vene Krasnodarka), asutatud 1863
  • Sõrt-Karaktšora, asutatud 1864
  • Tšurtši (krimmitatari Curçı, ukraina Pervomaiske, vene Pervomaiskoje), asutatud 1863
  • Tarhan, asutatud 1879
  • Samruk, ka Rannaküla (krimmitatari Zamruq, ukraina Beregove, vene Beregovoje), asutatud 1861

Linnad[muuda | muuda lähteteksti]

Hilised asupaigad[muuda | muuda lähteteksti]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • August Nigol. "Eesti asundused Krimmis". // "Eesti asundused ja asupaigas Wenemaal". Tartu 1918. Lk 62–64

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]