1888

Sündinud 1888 • Surnud 1888 • Viimased sündmused maailmas • Aasta päevad

◄ | 18. sajand | 19. sajand | 20. sajand | ►
◄ | 1850. aastad | 1860. aastad | 1870. aastad | 1880. aastad | 1890. aastad | 1900. aastad | 1910. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1884 | 1885 | 1886 | 1887 | 1888 | 1889 | 1890 | 1891 | 1892 | ► | ►►

1888. aasta (MDCCCLXXXVIII) oli 19. sajandi 88. aasta.

Sündmused Eestis

• 5. märts (vkj 22. veebruar) – ajalehes Olevik ilmus rahvaluule kogumise ärgitamiseks Jakob Hurda üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele".
• Juunis ja juulis oli kirikuõpetaja Jakob Hurt Poolas, et jagada jumalaarmu Poolas teenivatele eestlastest sõduritele.
• 21. juuni (vkj 9. juuni) – Balti kubermangudes hakkas kehtima politseireformi seadus.
• 22. august (vkj 10. august) – Tallinnas avati hoburaudteeliin lõigul Vene turg – Kadriorg.
• 6. september (vkj 25. august) – Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas hakkas haridust andma Eesti Aleksandri linnakool.
• 24. august – Tallinnas algas trammiliiklus (esimene regulaarliin sõitis Virust Kadriorgu).
• Alutaguse kihelkonnas kaotati omaette adrakohturingkond.
• 13. november – kinnitati Eestimaa Merejahtklubi põhikiri.
• 17. detsember (vkj 5. detsember) – esimene Põhja-Eestis asuv põllumeeste selts, Tallinna Eesti Põllumeeste Selts, sai tegevusloa.
• Suleti Jaak Järv eestvõttel välja antud ajaleht Virulane; lehe peale oli kaebus esitatud.

Sündmused maailmas

• 13. mai – Brasiilias kaotati pärisorjus.
• 31. august – Londonis leiti Jack the Ripperi esimese ohvri Mary Ann Nicholsi ehk Polly laip.
• 3. september – George Eastman sai patendi rullfilmi fotoaparaadile, millel oli fikseeritud fookuskaugusega objektiiv ning millega fotograafiast sai massiharrastus.
• 8. september – asutati Inglise jalgpalliliiga, milles osales kuus meeskonda.
• Saksamaal on aasta tuntud ka kui Kolme keisri aasta, sest Saksa keisririiki jõudsid valitseda kolm keisrit.

Sündinud

• 18. veebruar – Geórgios Papandréou, kreeka poliitik
• 17. märts – Eduard Fraenkel, saksa-briti klassikaline filoloog
• 3. aprill – Peeter Kõpp, eesti agronoom
• 11. aprill – Eduard Türk, eesti näitleja
• 24. aprill – Jaan Rannap, eesti õpetaja
• 25. aprill – Herbert Brede, eesti sõjaväelane
• 30. aprill – Aleksander Uurits, eesti kunstnik
• 10. mai – Giorgio de Chirico, itaalia maalikunstnik
• 24. mai – Ferdinand Pettai, eesti näitleja
• 25. mai – Joakim Puhk, eesti majandustegelane
• 28. mai – Kaarel Eenpalu, eesti poliitik ja jurist, riigivanem
• 22. juuni – Karl Viitol, eesti laulja
• 23. juuli – Raymond Chandler, ameerika kirjanik ja stsenarist
• 30. juuli – Werner Jaeger, saksa-USA klassikaline filoloog
• 6. september – August Kilgas, eesti kunstnik
• 16. september – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
• 29. september – Oskar Kurvits, eesti sõjaväelane
• 2. oktoober – Vladimir Smetanin, eesti statistik
• 15. oktoober – S. S. Van Dine, ameerika ajakirjanik, kunstikriitik ja kirjanik
• 16. oktoober – Eugene O'Neill, USA näitekirjanik
• 19. november – José Raúl Capablanca, Kuuba maletaja, kolmas malemaailmameister
• 19. november – Fernand Crommelynck, Belgia näitekirjanik
• 21. november – Hans Vanaveski, Eesti sõjaväelane
• 7. detsember – Maria Laidoner, Eesti pianist ja klaveriõpetaja

Surnud

• 29. jaanuar – Edward Lear, inglise kunstnik ja kirjanik
• 9. märts – Wilhelm I, Saksa keiser
• 22. mai – Gustav Teichmüller, Saksa filosoof
• 15. juuni – Friedrich III, Saksa keiser