Tapa–Tartu raudteelõik

Allikas: Vikipeedia
(Ümber suunatud leheküljelt Tapa–Tartu raudtee)
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Tapa-Tartu raudteelõik
Eesti.raudteevõrk.Tapa–Tartu.svg
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Flag of Estonia.svg Eesti
(Lääne-Virumaa,
Jõgevamaa ja Tartumaa)
Alg- ja lõpp-punkt Tapa
Tartu
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 10
Rööpapaaride arv 1
Opereerimine
Avati 1876
Omanik Eesti Raudtee[1]
Operaator(id) Elron, Operail, E.R.S.
Tehniline
Raudtee pikkus 112,5 km
Rööpmelaius 1520 mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud ei
Kiirus 120 km/h
Peatused
Tapa – 0,0 km

Nõmmküla (rongid ei peatu) – 8,8 km
Tamsalu – 14,9 km
Kiltsi – 24,2 km
Rakke – 36,0 km
Vägeva – 45,4 km
Pedja – 55,4 km
Jõgeva – 65,0 km
Kalevi (rongid ei peatu) – 72,1 km
Kaarepere – 76,9 km
Nava (rongid ei peatu) – 81,1 km
Mullavere (rongid ei peatu) – 85,0 km
Tabivere – 167,9 km (90,4 km)
Soontaga (rongid ei peatu) – 97,3 km
Kärkna – 101,2 km
Vasula (rongid ei peatu) – 103,1 km
Emajõe (rongid ei peatu) – 105,2 km
Vorbuse (rongid ei peatu) – 108,4 km

Tartu – 112,5 km

Tapa–Tartu raudteelõik on 112,5 km pikkune raudtee Eestis, mis hargneb Tapalt kagusuunas Tallinna–Narva raudteest ja lõpeb Tartu raudteejaamas.

Tartust edasi hargneb raudtee kaheks. Üks raudteelõik suundub Valga poole (vt Tartu–Valga raudteelõik) ja teine Koidula poole (vt Tartu–Koidula raudteelõik).

Raudteel sõidavad nii kauba- kui ka reisirongid.

Reisiliiklus[muuda | muuda lähteteksti]

Tapa–Tartu raudteel sõidavad reisirongid liinidel Tallinn-Tartu ja Jõgeva-Tartu.

Tänapäeval ei kasutata raudteel kõiki ajaloolisi raudteejaamu ega peatusi.

Ajalooliste raudteejaamade ja peatuste loetelu Tapa–Tartu raudteel:

Raudteejaamad ja peatused Tapa–Tartu raudteel

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Haruraudtee Tartusse ehitamise plaan kerkis päevakorda üsna ruttu pärast PaldiskiTallinn–Narva raudtee avamist 1870. aastal. Esialgselt oli plaan ehitada raudtee Tartu suunas Rakverest (tänu millele oleks Rakverest saanud sõlmjaam). Trassi planeerimisel selgus aga, et Pandivere kõrgustiku tõttu oleks raudtee rajamisel tulnud teha väga mahukaid mullatöid, mille tõttu valiti sõlmjaamaks hoopis Tapa (tollal väheoluline küla).

1875. aastal alustati raudtee ehitust. Esimene rong jõudis Tartusse 1876. aasta augustis. Esimene ametlik reisirong jõudis Tapalt Tartusse tuhandete tervitajate ovatsioonidel 21. augustil kell 19. Ametlikult võeti Tapa–Tartu haruraudtee vastu 1877. aasta suvel. Neil aastail ei olnud Paldiski–Tallinn–Narva ja Tapa–Tartu raudtee omavahel ühenduses, seega pidid näiteks Tallinnast Tartusse sõitjad Tapa jaamas teisele rongile ümber istuma. 1887. aastal pikendati raudteed Tartust edasi Valka (vt Tartu–Valga raudtee) ja 1889. aastal omakorda Valgast edasi Pihkvasse (vt Valga–Petseri raudtee).[2]

1931. aastal valmis Tartust ligi 90 km pikkune otseraudtee Petserisse (vt Tartu–Petseri raudtee).

1980. aastate lõpus paigaldati Tapa–Tartu raudteele kaugjuhitav automaatblokeeringu süsteem, tänu millele suurenes raudtee läbilaskevõime ja ka ohutus.[3]

Tänapäeval jääb raudteetrassile mitmeid eri ajastutest pärinevaid jaamahooneid. Mitu algupärast hoonet on eri põhjustel vahepeal hävinud või vahetatud välja uutega. Esindatud on nii tsaariaegne, Eesti-aegne kui ka stalinistlik raudteearhitektuur. Jaamahoonete silmapaistvamad näited Tapa–Tartu raudteel on kindlasti Tapa ja Tartu jaamahooned, aga ka Tabivere jaamahoone, mis erineb oluliselt toonasest kroonuhistoritsistlikust tüüparhitektuurist.

Tänapäeval on tegemist Eesti ühe tähtsama raudteeharuga Põhja-Eestit Lõuna-Eestiga ühendaval raudteel.

2014. aasta alguseks olid seoses Stadler FLIRT rongide liinile tulekuga kõigis peatuskohtades kasutusel uued 550 mm kõrgused perroonid.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Eesti Postimees, nr.39, 24. september 1875, lk 230