Eesti varauusaeg

Allikas: Vikipeedia
Rootsi kuningriik ja dominioonid 1658. aastal.

Eesti varauusaeg on Eesti ajalooperiood, mil Eesti territooriumil leidsid aset olulised muutused, mis asendasid keskaegse riikliku, majandusliku, kultuurilise ja ühiskondliku korralduse uusaegsega.

Tavaliselt loetakse Eesti varauusaja kesteajaks umbkaudu aastaid 1550–1800. Sümboldaatumeid kasutades määratakse periood tavaliselt aastatega 1558, mil algas Vana-Liivimaa riikidesüsteemi lagunemine, ja 1816/1819, mil Eestimaal ja Liivimaal kaotati pärisorjus. Mõnikord on varauusaja lõppdaatumiks võetud ka asehalduskorra kehtestamise aeg.

Eesti varauusaja saab jagada mitmeti erinevateks perioodideks, kõige tugevamalt on esimesele perioodile (aastad 15611710/1721) ilmselt kinnistunud nimetus Rootsi aeg, aga on kasutatud ka nimetust sõdade ajastu või riikliku killustatuse aeg (Margus Laidre on välja pakkunud ka nimetust Liivimaa Saja-aastane sõda), mis hõlmab lühemat perioodi (15581625/1629/1645/1660). Sõdade ajastut ja Rootsi aega on kasutatud ka koos, üksteisele järgnevate perioodide tähenduses, sel juhul on kahe perioodi eraldusjooneks tavaliselt võetud 1629. aasta, mil Eesti mandriosa läks täielikult Rootsi võimu alla. Lõuna-Eestis võib aga eristada Poola aega (1561/15621625/1629) ja Saaremaal Taani aeg Saaremaal (1559–1645). Lisaks neile võib lisada veel ka Liivi sõja aegse Vene võimuperioodi (15581583).

Varauusaja teist poolt on tavaliselt nimetatud kas Vene ajaks või tsaariajaks[viide?] (mis kestis 1917./1918. aastani, hõlmates seega ka Eesti uusaja).

16. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 16. sajand Eestis.

Kahekümneviieaastane sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kahekümneviieaastane sõda., Täyssinä rahu

17. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 17. sajand Eestis.

Rootsi Idamereprovintsid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Rootsi suurvõimu ajastu., Rootsi dominioonid, Rootsi aeg, Ingeri sõda
Next.svg Pikemalt artiklis Poola-Rootsi sõda (1600–1629)., mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks: Poola-Rootsi sõda 1600–1611, (1617–1618) , (1621–1625), (1626–1629).
Next.svg Pikemalt artiklis Academia Gustaviana., Mõisate reduktsioon, Forseliuse seminar
Next.svg Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkond., Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond

Liivimaa hertsogkond[muuda | muuda lähteteksti]

Rzeczpospolita, 1619. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: Pärnu vojevoodkond, Tartu vojevoodkond ja Võnnu vojevoodkond
Next.svg Pikemalt artiklis Poola aeg., Liivimaa hertsogkond

Taani valdused Saaremaal[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Liivimaa kuningriik., Taani valdused Eestis

Vene-Rootsi sõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1656–1658). ja Vallisaare vaherahu ning Kärde rahu

Aastatel 1656–1658 toimunud Rootsi-Moskoovia sõjas tungisid moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatati maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerus ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani, ehkki 1657. aastal püüdsid Rootsi väed Tartut vallutada. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

18. sajand[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis 18. sajand Eestis.

Põhjasõda[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Põhjasõda., Põhjasõda Eestimaal

Kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1570 – 1595, Kahekümneviieaastane sõda Eestis Rootsi kuningriigi – Moskva tsaaririigi ja Liivimaa kuninga Magnus hakkab koos suure Moskva Tsaaririigi sõjaväega piirama Tallinna. Hiljem tuleb piirajaile lisa.
    • 1573 – Paide linnuse vallutamine, Koluvere lahing
    • 1574 – Moskva tsaaririigi vägede rüüsteretk Eestimaale
    • 1575 – Moskva tsaaririigi väed vallutavad Pärnu ja teevad rüüsteretk Saare-Lääne Piiskopkonda.
    • 1576 – Moskoviidid rüüstavad Tallinna ümbrust
    • 1577 – Tallinna ebaõnnestunud piiramine Johann IV poolt.
    • 1579 – Moskoviitide ja tatarlaste jõukude korduvaid rüüsteretki Eestimaale.
  • 1656–1658 – Rootsi-Moskoovia sõda; moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatakse maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerub ja jääb Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani.
  • 1700–1721 – Põhjasõda:
    • 1700 – Moskoviitide esimesed rüüstesalgad tungivad septembrikuus Alutagusesse. Algul Narva piiramine moskoviitide poolt. Narva lahing 19. novembril.
    • 1701 – Moskoovia väed tungivad Lõuna-Eestisse. Septembris toimuvad lahingud Räpinas, Kasaritsal ja Rõuges. Kasakate, tatarlaste ja kalmõkkide rüüsteretked eriti Aluliina piirkonda.
    • 1702 – Põhjalik rüüstamine pärast Hummuli lahingut Pärnumaal, Tartumaal ja Mõniste piirkonnas
    • 1703 – Tsaar Peeter I väejuhi Boriss Šeremetjevi rüüsteretk läbi Eestimaa; rüüstetegevusest jäävad enam-vähem puudutamata ainult Harjumaa, Läänemaa, Pärnumaa kesk- ja põhjapoolsed alad ja saared, seega vähemviljakad maaosad. Vangistatakse palju maavalla talupoegi, eriti arvukalt lapsi, saates neid Ukrainasse
    • 1703/04 – Moskoviitide korduvad rüüsteretked Narva ümbruskonda.
    • 1704 – Moskoviitide rüüsteretk Tartumaale:
    • 1704. aasta jaanuaris tungisid moskoviidid piki Peipsi järve Torma, süütasid külad põlema ja võtsid kaasa palju inimesi
    • 1704 – Tartu alistub 13. juulil Moskoovia piiramisväele. Moskoviidid ei täida kapitulatsiooni tingimusi ega lase Tartu garnisonil siirduda Tallinna, nagu kokku lepitud.
    • 1704 – Narva vallutamine moskoviitide poolt. Vallutamisele järgnes linna rüüstamine moskoovia sõdurite poolt tsaar Peetri enda juhiste kohaselt.
    • 1707 – Moskoovia ratsaväe suurem rüüsteretk Põhja-Tartumaale, Põltsamaa, Puka, Sangaste ja Karula suunas. Põletatakse uuesti Valga.
    • 1708 – Moskoovia väe uus suur rüüsteretk Liivimaale. Valgamaa laastatakse metsikult. Talud ja mõisad põletatakse. Vili põldudel tallatakse ja niidetakse maha.
    • 1708 – Narva ja Tartu kodanikkond viiakse Moskooviasse sundasumisele. Paljud surevad. Osa pääseb tagasi viis aastat hiljem. Tartu linn hävitatakse. Jäävad rüüstatud kujul ainult üksikud ehitused.
    • 1709 – Pärnu vallutatakse moskoviitide poolt.
    • 1710 – Tallinn kapituleerub moskoviitidele.
    • 1710–1721 – Eestimaa tegelik kuulumine Moskva Tsaaririigi alla.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Eelnev:
Eesti keskaeg
Eesti varauusaeg
Järgnev:
Eesti uusaeg