Soontaimed

Allikas: Vikipeedia
Soontaimed
Fossiilide leiud: varajane Silur – tänaseni
Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Harilik mänd (Pinus sylvestris)
Taksonoomia

Soontaimed (ka vaskulaartaimed, trahheofüüdid, kõrgemad taimed; Tracheophyta ehk Tracheobionta) on taimede suurtakson, millesse kuuluvad tänapäevastest taimerühmadest koldtaimed, sõnajalgtaimed ja seemnetaimed.

Soontaimede nimetus tuleneb juhtkudede ehk soonte olemasolust neil taimedel. Teistel, soonteta taimedel juhtkimbud puuduvad.

Juhtsooned on puidukiude (ksüleemi) ja niinekiude (floeemi) sisaldavad taimekoed, mille kaudu liiguvad taime sisemuses vesi, mineraalid ja fotosünteesi saadused. Juhtsooned võimaldavad taime organitel spetsialiseeruda ja suuremaks kasvada. Kõik soonteta taimed on üsna pisikesed.

Soontaimede elutsükli peamise osa moodustab sporofüüdifaas, mis on diploidne, igas rakus on kaks komplekti kromosoome. Ainult lühike gametofüüdifaas on haploidne. Seevastu soonteta taimede elutsükli peamise osa moodustab gametofüüdifaas, kus igas rakus on ainult üks komplekt kromosoome. Näiteks sammaltaimedel on ainult eoskupar ja selle jalg diploidsed.

Seega on soontaimedel toimunud rõhuasetuse muutus: enamik elust ei toimu haploidses, vaid diploidses faasis. See võib olla põhjustatud asjaolust, et keerukamad diploidsed struktuurid suudavad tõhusamalt eoseid levitada. Teiste sõnadega: kui sammaltaimesarnane taim kasvatas endale suurema, keerulisema ja vastupidavama eoskuprajala, siis suutis ta kasvatada ka rohkem eoseid ning neid kaugemale levitada. Pikkamööda arenesid diploidsele struktuurile oma juured ja tekkis puitunud tugistruktuur, mis omakorda võimaldas haruneda ja rohkem eoseid kasvatada, lõpuks suurenes järjest selle osa pindala, milles toimus fotosüntees.

Vee ja toitainete liikumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesi liigub soontaimedes nii ksüleemi kui floeemi kaudu. Ksüleem kannab anorgaaniliste ühendite lahust ja selles olevaid toitaineid juurtest ülespoole, lehtede suunas, aga floeem kannab taimes kõikjale muid aineid, näiteks fotosünteesi käigus tekkinud sahharoosi, mis on taime kasvamiseks ja seemnete moodustamiseks vajalik materjal ja energiaallikas.

Ksüleem koosneb trahheedest ja trahheiididest. Need koosnevad tavaliselt kõva rakuseinaga surnud õõnsatest rakkudest, mis moodustavad vedeliku transpordiks vajalikud peened torukesed. Trahheiidide rakuseinad sisaldavad tavaliselt ligniini.

Floeem seevastu koosneb elusatest rakkudest. Need on erilised rakud, sest neis puuduvad rakutuum ja mitokonder ning seetõttu pole nad muul moel eluvõimelised kui nende naaberrakkude abil, mis floeemi hulka ei kuulu. Floeemi rakkude vahelistes vaheseintes on poorid, mis lubavad tsütoplasmal ühest rakust teise minna.

Toitainete, suhkru ja vee liikumist mõjutavad oluliselt vee imamine, liikumine taime kudedes ja aurumine.

Vesi siseneb taime kudedesse juurte kaudu ja juurtesse satub vesi omakorda juurekarvade kaudu. Vesi imendub juurte elusatesse rakkudesse osmoosi mõjul, mida soodustab vee aurumisest taime maapealses osas tekkiv tõmbejõud. See jõud on väiksem siis, kui aurumine on väiksem, näiteks suure õhuniiskuse, pimeduse või põua ajal.

Vesi aurub taime lehtedest õhulõhede kaudu. Lehtedesse jõuab see algul taime kambiumis asuvate soonte ja siis leheroodude kaudu. Koos veega jõuavad juurtest lehtedesse ka vees lahustunud soolad ja muus toitained. Mõningase üllatusena nõuab vee tõstmine mööda sooni ülespoole, lehtedesse taimelt väga vähe ressursse. Vee aurumine põhjustab lehtedes ja kogu taimes tõmbejõu, mille täpsemalt tekitab taimerakkudes oleva vee pindpinevus. Vee molekuli vahel eksisteerivad vesiniksidemed, mistõttu nad on kindlas järjekorras ja kui äärmine molekul õhulõhe kaudu aurustub, siis tõmbab ta enda kohale järgmise molekuli ja see omakorda tõmbab järgmise enese kohale.