Turteltuvi

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Turteltuvi (perekond)

Turteltuvi
Streptopelia turtur01.JPG
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Tuvilised Columbiformes
Sugukond: Tuvilased Columbidae
Perekond: Turteltuvi Streptopelia
Liik: Turteltuvi
Ladinakeelne nimetus
Streptopelia turtur
Streptopelia turtur turtur

Turteltuvi (Streptopelia turtur) on tuvilaste sugukonda turteltuvi perekonda kuuluv lind.[1]

Turteltuvi nimi tuleneb linnu järjest korratavast uinutavas laadis hüüust "turrrturrr...", mis kõlab aprilli lõpust augustini välja. Lind painutab häälitsedes pead ja puhevil kaela ning teeb seejuures kergelt noogutavaid liigutusi. Esitlusi võib kuulda varahommikuti, pärastlõunal ja ka keskpäeva paiku. Selle põhiülesanne on emaslindude peibutamine. [1]

Turteltuvid on vägagi territoriaalsed ja kui tarvis, võivad nad võidelda juba olemasoleva eest. Viimast väldivad nad oma mängulennuga, mis põhineb teiste liikide eeskujudel. Lind tõuseb teravnurga all lendu, teeb mõne tiivaplaksu, jõuab umbes 20 m kõrgusele, seisatab seal ja keerleb allapoole, laiutades oma saba, nii et selle valge ääris paistab kaugele, ja sageli laugleb kohe lõputiirule. Need mängulennud moodustavad vahel ka osa lembemängust, kuid siis on lendu tõustes tiivalöögid innukamad ja kiiremad. [1]

Pesa ehitavad nad madalasse põõsasse või heki sisse ja see on tuvidele iseloomulik hõre oksalasu. Kuid kui turteltuvil on olnud pesitsemise ajal ebameeldivaid kogemusi, võib ta oma pesa ehitada mõne teise linnu rajatise peale. Emalind muneb tavaliselt kaks muna ja poegi toidetakse, nagu tuvidel kombeks, pugust saadava tuvipiimaga. Tuvide puhul erakordse nähtusena järgneb pärast kurnaga lõpulejõudmist bioloogiliselt peale surutud sigimispaus, mis lükkab uue pesitsemise edasi ja laseb lindudel vahepeal kosuda. [1]

Turteltuvi juures on muudki tuvidele ebatavalist. Näiteks on nad ainsad rändtuvid Euroopas – septembris lendavad nad Aafrikasse ja naasevad sealt aprillis. Need linnud rändavad päeviti laial rindel ja tavaliselt suurel arvul: ainsa päeva vältel on loendatud Maltalt üle rändamas umbes 20 000 lindu. [1]

Turteltuvi on meil ainus tuvi, kes hoidub täisehitatud aladest. Ta on üsna tavaline lind hõredates metsaservades või hekkides ning eriti armastavad nad sooje päikeseküllaseid ja turvalisi paiku. [1]

Eestis hinnatakse turteltuvi pesitsusaegset arvukust 1000 – 3000 paarile [2].

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Dominic Couzens, Linnud, Varrak, 2005
  2. 2,0 2,1 "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008". Hirundo, 1/2009. Eesti Ornitoloogiaühing. (PDF)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kasutatud kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]