Kõrrelised

Allikas: Vikipeedia

Kõrrelised
Fossiilide leiud: Hilis-Kriit – tänaseni
Alopecurus pratensis
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Üheidulehelised Liliopsida
Selts: Kõrreliselaadsed Poales
Sugukond: Kõrrelised Poaceae
(R.Br.) Barnhart

Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond. Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga.

On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast.

Sisukord

[redigeeri] Üldiseloomustus

Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised varred, mis paiknevad varrel vahelduvalt. Lehel saab eristada lehetuppe, mis ümbritseb kõrt, ja lehelaba. Eri liikidel võib lehetupp olla nii avatud kui kinnine, viimasel juhul on lehetupe servad tangentsiaalselt kasvanud kokku. Kõrrelistele on omane (ehkki esineb ka teistes taimesugukondades) lehelaba ja -tupe üleminekukohas olev keeleke (näiteks päideroog) või karvaring (näiteks pilliroog). Lehelaba alusel võib teatud rühmadel eristada niinimetatud kõrvakesi, mis ümbritsevad mõlemalt poolt vart.

Kõrreliste õisik on harilikult tipmine ja see koosneb osaõisikutest, mida nimetatakse pähikuteks. Pähikud võivad koosneda ühest või sageli mitmest õiest (kuni 20[1]), millest botaaniliselt saab eristada tähki, pööristähki ja pöörist, esineb ka siirdetüüpe.

Pähiku alusel paiknevad libled, enamasti on neid 2, vahel ka 1 või 3[1]. Kõrreliste õit ümbritsevad sõklad, kusjuures eristatakse välissõkalt ja sisesõkalt. Esimene neist on suurem ja tugevam, kattes ja kaitstes ka sisesõkalt. Välissõkla tipuosast turritab mõnikord välja ohe. Välissõklalt (ka liblelt) võib leida ka niinimetatud anduri, mis on vastava stuktuuri seljaosa (välimist osa) läbiv eenduv keskrood.

Nende õied on enamasti hüpogüünsed ehk ülemise sigimikuga ning ilmetud; tuultolmlejad. Viljaks enamasti teris.

Kõrrelised on välisehituselt sarnased lõikheinalistega.

[redigeeri] Majanduslik tähtsus

Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse nisu, otra, rukist jpt.

[redigeeri] Süstemaatika

[redigeeri] Alamperekonnad

[redigeeri] Viited

  1. ^ 1,0 1,1 Leht, M. (toim.) (2007). Eesti taimede määraja. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu. Lk 336

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rrelised"