Kõrrelised
Allikas: Vikipeedia
| Kõrrelised Fossiilide leiud: Hilis-Kriit – tänaseni |
||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Taksonoomia | ||||||||||
|
Kõrrelised (Poaceae ehk Gramineae) on üheiduleheliste õistaimede sugukond. Kõrrelisi on umbes 600 perekonda 9000–10 000 liigiga.
On hinnatud, et taimekooslused, kus domineerivad kõrrelised, katavad umbes 20 % maakera maismaast.
Sisukord |
[redigeeri] Üldiseloomustus
Kõrrelised on rohttaimed, kellele on omane seest õõnsad silindrikujulised varred. Nende õied on enamasti hüpogüünsed ning ilmetud; tuultolmlejad. Viljaks enamasti teris.
Kõrrelised on välisehituselt sarnased lõikheinalistega.
[redigeeri] Majanduslik tähtsus
Kõrrelistel on majanduslikult tähtis väärtus, näiteks bambust kasutatakse Ida-Aasias ja Aafrika Sahara piirkonnas ehitustöödel, söögiks kasvatatakse nisu, otra, rukist jpt.
[redigeeri] Süstemaatika
[redigeeri] Alamperekonnad

