Arbuus

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib harilikust arbuusist; perekonna kohta vaata artiklit Arbuus (perekond)

Harilik arbuus
Arbuus põllul
Arbuus põllul
Taksonoomia
Riik: Taimed Plantae
Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta
Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: Kõrvitsalaadsed Cucurbitales
Sugukond: Kõrvitsalised Cucurbitaceae
Perekond: Arbuus Citrullus
Liik: Harilik arbuus
Ladinakeelne nimetus
Citrullus lanatus
Thunb Matsum. & Nakai
Sünonüümid
  • Citrullus lanatus Mansf.
  • Cucurbita citrullus L.
  • Citrullus vulgaris

Arbuus ehk harilik arbuus on kõrvitsaliste sugukonda arbuusi perekonda kuuluv rohttaimeliik.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vars on lamav, harunenud, kuni 4 m pikk. Lehed kolmnurkjas-munajad, karvased. Vili on suur, enamasti elliptiline, pealt rohelisevöödiline. Koor on tugev, selle muster ja värvus erinevad sorditi. Valminud viljaliha on roosakaspunane, harvemini valge või kollane, õrn ja meeldiva maitsega.

Arbuus on kõrbetaim, mis tähendab, et ta nõuab sooja ja talub päris hästi põuda. Arbuus pärineb Aafrikast. Ka on arbuus väga valgusnõudlik. Enamikule arbuusisortidest on Eesti suvi liiga jahe ja lühike, mistõttu nende viljad meie oludes ei valmi. Siiski on ka sorte, mida meiegi avamaal edukalt kasvatada saame. Eestis siiski on avamaal kasvatamiseks vaja vähemalt katteloori.

Arbuusi vili[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ka arbuusi vilja nimetatakse arbuusiks.

Arbuus on väga hea janukustutaja.


Arbuusi toitumisalane teave 100 g kohta
Aine Mass RDA (%)
Süsivesikud 7,55 g
Rasvad 0,15 g
Valgud 0,61 g
Tiamiin (vitamiin B1) 0,033 mg 3 %
Riboflaviin (vitamiin B2) 0,021 mg 1 %
Niatsiin (vitamiin B3) 0,178 mg 1 %
Pantoteenhape (vitamiin B5) 0,045 mg 4 %
Püridoksiin (vitamiin B6) 0,221 mg 3 %
Foolhape (vitamiin B9) 3 μg 1 %
Vitamiin C 8,1 mg 14 %
Kaltsium 7 mg 1 %
Raud 0,24 mg 2 %
Magneesium 10 mg 3 %
Fosfor 11 mg 2 %
Kaalium 112 mg 2 %
Tsink 0,1 mg 1 %
Energiat 30 kcal (130 kJ)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]