Arbuus
 |
See artikkel räägib harilikust arbuusist; perekonna kohta vaata artiklit Arbuus (perekond) |
| Harilik arbuus | ||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 Arbuus põllul
|
||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||
|
||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||
| Citrullus lanatus Thunb Matsum. & Nakai |
||||||||||||||
| Sünonüümid | ||||||||||||||
|
Arbuus ehk harilik arbuus on kõrvitsaliste sugukonda arbuusi perekonda kuuluv rohttaimeliik.
Kirjeldus [muuda]
Vars on lamav, harunenud, kuni 4 m pikk. Lehed kolmnurkjas-munajad, karvased. Vili on suur, enamasti elliptiline, pealt rohelisevöödiline. Koor on tugev, selle muster ja värvus erinevad sorditi. Valminud viljaliha on roosakaspunane, harvemini valge või kollane, õrn ja meeldiva maitsega.
-
Arbuusi õis
-
Arbuusi seemned
-
Arbuusi leht
Arbuus on kõrbetaim, mis tähendab, et ta nõuab sooja ja talub päris hästi põuda. Arbuus pärineb Aafrikast. Ka on arbuus väga valgusnõudlik. Enamikule arbuusisortidest on Eesti suvi liiga jahe ja lühike, mistõttu nende viljad meie oludes ei valmi. Siiski on ka sorte, mida meiegi avamaal edukalt kasvatada saame. Eestis siiski on avamaal kasvatamiseks vaja vähemalt katteloori.
Arbuusi vili [muuda]
Ka arbuusi vilja nimetatakse arbuusiks.
Arbuus on väga hea janukustutaja.
| Aine | Mass | RDA (%) |
|---|---|---|
| Süsivesikud | 7,55 g | |
| Rasvad | 0,15 g | |
| Valgud | 0,61 g | |
| Tiamiin (vitamiin B1) | 0,033 mg | 3 % |
| Riboflaviin (vitamiin B2) | 0,021 mg | 1 % |
| Niatsiin (vitamiin B3) | 0,178 mg | 1 % |
| Pantoteenhape (vitamiin B5) | 0,045 mg | 4 % |
| Püridoksiin (vitamiin B6) | 0,221 mg | 3 % |
| Foolhape (vitamiin B9) | 3 μg | 1 % |
| Vitamiin C | 8,1 mg | 14 % |
| Kaltsium | 7 mg | 1 % |
| Raud | 0,24 mg | 2 % |
| Magneesium | 10 mg | 3 % |
| Fosfor | 11 mg | 2 % |
| Kaalium | 112 mg | 2 % |
| Tsink | 0,1 mg | 1 % |
| Energiat 30 kcal (130 kJ) | ||
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Arbuus |
