Pulstikkits

Allikas: Vikipeedia
Pulstikkits

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Imetajad Mammalia
Selts Sõralised Artiodactyla
Alamselts Mäletsejalised Ruminantia
Sugukond Veislased Bovidae
Alamsugukond Kitslased Caprinae
Perekond Kits Capra
Liik Pulstikkits
Binaarne nimetus
Capra aegagrus
Schinz, 1838

Pulstikkits[2] (Capra aegagrus) on imetajaliik sõraliste seltsist veislaste sugukonna kitslaste alamsugukonnast.

Klassifikatsioon[muuda | muuda lähteteksti]

Pulstikkitsel on kolm alamliiki:

Kirjeldus[muuda | muuda lähteteksti]

Karvastu värvus on neil varieeruv, suvel punakaspruun ja talvel hallikaspruun. Pea eesmine alaosa, habe, saba ja jalgade eesküljed ning piki selga kulgev vööt on peaaegu mustad. Jalgade tagaküljed on valged. Isaste sarved on musta värvi, pikad ja mõõkjalt kõverad, emaste omad on lühikesed.

Tüvepikkus on neil 120 kuni 160 cm ja õlakõrgus 70 kuni 100 cm. Kehakaal 35 kuni 40 kg, harva kuni 60 kg.

Pulstikkitsed toituvad peamiselt põõsaste okstest ja lehtedest.

Täiskasvanud isased ja emased pulstikkitsed elavad suurema osa ajast eraldi, sügisel võivad mõnikord suuremad (rohkem kui 30 kitse) karjad mägedes koos liikuda.

Suguküpsed on pulstikkitsed teisel eluaastal, sokud kolme- kuni nelja-aasta vanuselt. Paaritumisaeg kestab novembrist-detsembrini ja sel perioodil võivad sokud kakelda.

Tiined emased sünnitavad, ajavahemikus aprillist-juunini, ühe või kaks talle, kes püsivad ema juures aasta kuni poolteist.[2]

Levila[muuda | muuda lähteteksti]

Pulstikkitsed on levinud Egeuse mere saartel, Kreeta, Türgi, Iraani, Iraagi, Liibanoni, Afganistani lääneosa ja India loodeosa, Armeenia, Gruusia, Aserbaidžaani ja Turkmeenia mägedes.[2]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Capra aegagrus. iucnredlist.org. Vaadatud 27.12.2023
  2. 2,0 2,1 2,2 Loomade elu, 7:390

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]