Diferentseerumine

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib rakkude diferentseerumisest; sotsiaalse diferentseerumise kohta vaata artiklit Sotsiaalne diferentseerumine

Diferentseerumine (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine) (ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1]

Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed.

Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui küpsemist ja eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotensiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm.

Arvatakse, et muutumise ajal muutub fenotüüp kuid ei muutu raku genotüüp.

Diferentseerumine sõltub ka raku potentsusest, nii moodustuvad totipotentsetest tüvirakkudest kõik rakud, pluripotentsetest mitmesugused ja unipotetsetest tüvirakkudest peamiselt üks kindel tüüp differentseerunud rakke[2]

Diferentseerumise käigus toimub geenide valikuline ekspressioon.

Eristatakse madalat või kõrget diferentseerumist, nii näiteks võib kasvaja (peetakse ebanormaalseks diferentseerumiseks) olla nii madalalt kui ka kõrgelt differentseerunud.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veebikirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]