Kopsutüvi
Kopsutüveks (ladina keeles truncus pulmonalis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ja südamevatsakesest lähtuvat arterit.[1] Kopsutüvi loetakse väikese vereringe arteriks.
Kopsutüve areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.
Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Madudel[muuda | muuda lähteteksti]
Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud kuid vatsakesest väljub paaritu kopsutüvi. Kopsutüvi annab 2 haru: parem kopsuarter suundub paremasse kopsu ja vasak vasakusse kopsu, kopsuarterid moodustavad rohkelt anastomoose.
L. D. Brongersma uurimuse kohaselt annab parem kopsuarter boalastel, rullmadulastel, kiirikmadulastel, Colubridae ja mürknastiklastel harusid ka vasakusse kopsu.[2]
Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]
Inimestel lähtub paaritu kopsutüvi südame paremast vatsakesest ja hargneb paremaks ja vasakuks kopsuarteriks.
Parema koja-vatsakese suistiku kohal, kopsutüve alguses, paiknevad kolm poolkuuklapikut.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ "Meditsiinisõnastik" 370:2004.
- ↑ Leo Daniël Brongersma,SOME REMARKS ON THE PULMONARY ARTERY IN SNAKES WITH TWO LUNGS, lk 4 –5, veebiversioon (vaadatud 20.11.2013) (inglise keeles)
Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]
- Sissekanne Terminologia Anatomica-s A12.2.01.001: Truncus pulmonalis. Kopsutüvi
- Sissekanne Nomina Anatomica Veterinaria-s Truncus pulmonalis. Kopsutüvi, lk 74, 5. väljaanne, 2012