Elu

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on elu mõistest bioloogias, eksobioloogias ja kunstliku elu valdkonnas ning orgaanilisest elust Maal; üldise elumõiste kohta filosoofias ja teoloogias vaata artiklit Elu (filosoofia); elu aspektide kohta, mis puudutavad ainult inimest, vaata artiklit Inimese elu; Eesti kirjastuse kohta vaata Elu (kirjastus)

Elu (ladina vīta, ka vītae, ingise life, kreeka βίος, bios) üldist kuuluvust, düünamikat ja üldtunnustatud ja ühtset, mõttelist ega teaduslikku definitsiooni ei oma. Sajandite vältel on inimesed, filosoofid, teadlased (luues ja süstematiseerides erinevaid teadusdistsipliine) püüdnud uurida elu ja seletada elu ning leida vastust küsimusele: mis on elu?- kas teooriat, printsiipi, energiat, allikat, absoluuti, jõudu või ainet, mis lubaks rangelt piiritleda elu, ka oleva, mitteelavast. Elu defineerimise ning elusa ja eluta mateeria eristamise probleemid tekivad eeskätt elu tekkega maal, päikesesüsteemi tekke, tehiselu ning võimaliku Maa-välise elu puhul.

Elu evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sageli defineeritakse elu tarvilike tunnuste kaudu, mis elusolenditel ehk organismidel peavad olema:

  1. Homöostaas: adaptatsioon- sisekeskkonna regulatsioon püsiva oleku hoidmiseks.
  2. Organiseeritus: koosnemine ühest või mitmest rakust, mis on elu põhiüksus.

Nimetatud on ka teisi tarvilikke tunnuseid:

  1. eristatus ümbritsevast keskkonnast ja spetsiifiline liigiomane põhistruktuur;
  2. ainevahetus ka metabolismbiomolekulide komplekteerimine ainetest ka keemiliste reaktsioonide vahendusel füsioloogiliste protsesside toimumiseks: rakkude jagunemine, paljunemine, kasvamine ja apoptoos ning kaitsevõime ja energia kohalolu ja muundamisvõime;
  3. paljunemine – omataoliste järglaste tootmine päriliku informatsiooni abil;
  4. kasvamine – elusaine juurdekasv organismis rakkude hulga ja/või suuruse kasvu arvel;
  5. reageerimine sise- või väliskeskkonna füüsikalistele või keemilistele muutustele, kohastumisvõime keskkonnaga teatud piirides;

Elusaks võidakse lugeda eluvormi, mis vastab mõnedele või enamikule nendest kriteeriumidest. Näiteks viirusi peetakse tihti elusa ja eluta piiripealseks nähtuseks kuna väljaspool peremeesorganismi ei ole nad võimelised iseseisvalt elunema, kuid organismi sattununa muutuvad ja käituvad nad sageli iseseisva eluvormina, liikudes, toitudes ning elades ja paljunedes.

Organismid jagunevad kolme suurde domeeni: arhed, bakterid ja eukarüoodid. Organismide "ehituskiviks" on rakk. Paljud organismid (ainuraksed) koosnevad ühestainsast rakust, teised (hulkraksed) koosnevad rakkude geneetiliselt reguleeritud ja valdavas enamikus toimivatest süsteemidest.

Eluvormid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bioloogia

Elu võib tähendada nii teatud protsesse kui neist hõlmatud organismide kogumit (rakkudest elustiku ja biosfäärini). Elusorganisme uurib bioloogia.

Elusolendite tähtsamad rühmad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis ''LUCA''

Viirused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Viiruste evolutsioon

Bakterid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Bakterite evolutsioon

Arhed ehk arhebakterid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Arhede evolutsioon

Eukarüoodid ehk päristuumsed organismid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Eukarüootide evolutsioon

Protistid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Protistide evolutsioon

Taimed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Taimede evolutsioon

Seened[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Seente evolutsioon

Loomad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Loomade evolutsioon

Inimese evolutsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Inimese evolutsioon

Praeguste teadmiste kohaselt on elu eluprotsesside realisatsioon, teatud keeruka ehitusega üksustele (organismidele) omasteemergentsete protsesside kogum, mis annab neile võime vahetada ümbritseva keskkonnaga aineid ja energiat, töödelda informatsiooni, liikuda, kasvada ja paljuneda.

Elustik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Elustik

Elustiku ehk bioota liigitatakse mingi piiritletud ala kaudu:

Elu biokeemiline klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elususe eelduseks on teatud orgaanilised ja anorgaanilised komponendid (molekulid ja ioonid; rakud, organellid, organid ja organismid), nende omavaheline, tihti geneetiliselt kodeeritud aga ka keskkonnast lähtuv, sobitatus struktuuridesse ja vastastikune biotoime ning elusorganismi funktsioneerimine tervikuna. Kogu meile tuntud elu põhineb teatud orgaanilistel molekulidel, mis sisaldavad süsinikuahelaid. Need moodustavad kolloidse vesilahuse tilgakesi, mida ümbritsevad lipiididest ja valkudest kestad.

Elu kui nähtus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elu on nähtus, mis eristab organisme, millele on omased enesealalhoiu- ja kommunikatsiooniprotsessid, pelkadest füüsilistest objektidest[1][2], mis ei osale sellistes protsessides kas nende lakkamise tõttu (surm) või kuna neil niisugused funktsioonid puuduvad ja neid nimetatakse elututeks.[3][4]

Eluks nimetatakse ka:

  • perioodi, mille vältel organism omab elu tunnuseid (nt inimelu)
  • kogu elusorganismide kogu (nt elu Maal)
  • teatud iseloomulikku elamisviisi või elu aspekti (nt maaelu, eraelu)

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eestikeelne kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Koshland Jr, Daniel E. (22. märts 2002). "The Seven Pillars of Life". Science 295 (5563): 2215–2216. doi:10.1126/science.1068489. PMID 11910092. Vaadatud 2009-05-25. 
  2. The American Heritage Dictionary of the English Language, 4th edition, published by Houghton Mifflin Company, via Answers.com:
    • "The property or quality that distinguishes living organisms from dead organisms and inanimate matter, manifested in functions such as metabolism, growth, reproduction, and response to stimuli or adaptation to the environment originating from within the organism."
    • "The characteristic state or condition of a living organism."
  3. Definition of inanimate. WordNet Search by Princeton University.
  4. "Merriam-Webster Dictionary". Merriam-Webster Dictionary. Vaadatud 2009-06-21. 

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vikisõnastik logo
Vikisõnastiku artikkel: