Jaanalind

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib liigist; perekonna kohta vaata artiklit Jaanalind (perekond)

Jaanalind
Struthio camelus6.jpg
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Jaanalinnulised Struthioniformes
Sugukond: Jaanalindlased Struthidae
Perekond: Jaanalind Struthio
Liik: Jaanalind
Ladinakeelne nimetus
Struthio camelus
(Linnaeus, 1758)
Jaanalinnu levila
Jaanalinnu levila

Jaanalind (Struthio camelus), on linnuliik jaanalinnnuliste seltsist, jaanalindlaste sugukonna jaanalinnu perekonnast.

Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise-Aasias.

Kirjeldus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanalindude normaalne kehatemperatuur on 39–40°C. Jaanalind on ainuke lind, kelle jalal on kaks varvast. Ta on võimeline jooksma kiirusega kuni 70 km/h ja seda kiirust hoidma ligi 30 min. Jaanalinnu esimene reageering ohule on põgenemine.

Kehaehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud isalind võib kasvada peaaegu 3 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg.

Jaanalinnu tiib kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tiivad kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini.

Sulestik[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall.

Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Jaanalinnu toiduks on juurikad, lehed, putukad, sisalikud ja pisinärilised, kelle ta tervelt alla neelb.

Paaritumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 3–4 aastaselt, emalind 6 kuud varem.

Jaanalindude paaritusaeg algab märtsis–aprillis ning kestab kuni septembrini. Paaritusaja pikkus sõltub linnu toiduvalikust, linnu tervislikust seisundist ja ilmast.

Jooksuajal kaevab isaslind maasse kraavi. See meetrise läbimõõduga kraav on pesaks kõikidele emastele, iga lind muneb sinna seitse või kaheksa hiigelsuurt muna. Iga muna on 1,5 - 2 kg raskune. Isaslind ja karja valitseb emaslind jaotavad omavahel 42 päeva pikkuse haudeperioodi mured. Pärast koorumist kasvatatakse poegi ühiselt.

Haudumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Emalind muneb üle päeva ja aasta jooksul võib lind muneda 40-80 muna. Munade pikkus on keskmiselt 17-18 cm, laius 14 cm ja kaal 1,4-2 kg.

Jaanalinnu munad

Oma looduslikus elukeskkonnas haudub 1 emalind 6 isendi munadest tibud välja, farmides haudutakse tibud välja inkubaatoris. Inkubeerimise aeg on 42 päeva. Vastsündinud tibu ei oska ei süüa ega juua. Talle tuleb seda kõike õpetada, õnneks on linnul sündides kaasa antud 10 päeva toiduvaru. Tibude tervena püsimiseks peab nende organismi andma loomuliku mikrofloora. Selleks tuleb neile anda täiskasvanud linnu sõnnikut.