Peajalgsed

Allikas: Vikipeedia
Peajalgsed
Peajalgseid Ernst Haeckeli raamatust "Kunstformen der Natur", 1904
Peajalgseid Ernst Haeckeli raamatust "Kunstformen der Natur", 1904
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Limused Mollusca
Klass: Peajalgsed Cephalopoda

Peajalgsed (Cephalopoda) on limuste hõimkonda kuuluv loomade klass.

Peajalgsete keha on jaotunud pea ja kereosaks. Suu ümber paiknevad pikad iminappadega varustatud kombitsad. Üks tavalisematest peajalgsetest on harilik seepia (Sepia officinalis). Liikumiseks paiskavad peajalgsed mantliõõnde imetud vee läbi lehtri välja. Veejuga lükkab looma edasi tagumine ots ees. Peajalgseil on suhteliselt suur aju ja keerukas närvisüsteem. Neil on keerukas "intelligentne" käitumine. Peajalgseil on suhteliselt kõige suuremad silmad loomariigis, millega nad näevad väga hästi. Maitset tunnevad nad kombitsatega. Toituvad peamiselt kaladest. Peajalgseil on tumedat pigmenti tootev tindinääre, mille juha avaneb tagasoolde. Veri sisaldab vaseühendeid, mistõttu värvub õhu käes siniseks. Hingamiselunditeks on üks paar mantliõõnes paiknevad lõpuseid. Peale seepiate on tuntud peajalgseiks ka kalmaarilised (Teuthida) ja kaheksahaarmelised (Octopoda), kellest mõned on väga mürgised.

Laevukesed (Nautiloidea) on väikesed Kagu-Aasia meredes mitmesaja meetri sügavusel elavad loomad. Neist teatakse suhteliselt vähe. Nende esivanemad elasid meredes juba väga ammu, sadu miljoneid aastaid tagasi. Ka Eesti maapõues on rohkesti nende kivistisi, mida võib tihti leida Põhja-Eesti paekalda jalamilt. Nende keha asub koja viimases kambris. Ülejäänud kambrid on täidetud gaasiga, mis töötab hüdrostaatilise aparaadina. Praeguseni on teadaolevalt säilinud kõigest kuus liiki, neist tuntuim on harilik laevuke (Nautilus pompilius).

Galerii[muuda | redigeeri lähteteksti]