Elektrokardiogramm

Allikas: Vikipeedia

Elektrokardiogramm on südame elektrilise aktiivsuse mõõtmise e elektrokardiograafia tulemusena saadud graafiline kujutis. Andmekandjana kasutatakse Eestis tavaliselt paberit. Kõnekeeles nimetatakse elektrokardiogrammi kardiogrammiks, südamefilmiks või EKG-ks. Elektrokardiogrammi kujutav joon on iseloomuliku kujuga ning see jaotatakse mõtteliselt laineteks e sakkideks, segmentideks ja intervallideks. Lainetel, segmentidel ja intervallidel hinnatakse amplituudi, kestvust ja kuju. Paljude inimeste uurimise tulemusena on kokkuleppeliselt kehtestatud normväärtused, mille alusel kardiogrammi hinnatakse.

EKG salvestamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mõõtevõrgustiku graafiline selgitus.

Kardiogramm salvestatakse Eestis tavaliselt paberile. Põhimõtteliselt võib ekg- d salvestada kõikjale kust see on uuesti leitav, kuid paberi eeliseid ei ole ükski elektrooniline vahend lõpuni üles kaalunud. Paberi eelis andmekandjana on kergus, odavus, lihtne säilitatavus nii haiglas kui inimese kodus ning korduvlugemise sõltumatus elektrienergiast. Elektroonilise vahendi eelis seisneb andmete suuremas säilimise tõenäosuses kuna inimesed kaotavad oma kardiogrammid vahel ära. Sõltuvalt kasutatavast aparatuurist saab ekg printeriga trükkida levinud paberiformaatidele või spetsiaalsele kardiograafiapaberile. Spetsiaalne kardiograafiapaber kujutab endast A4 formaadis paberilehti või 5...10cm laiust pabeririba. Spetsiaalsele kardiograafiapaberile on trükikojas kantud mõõtevõrgustik, mis kujutab endast vertikaal- ja horisontaalsuunas trükitud triipe. Triipude vahe on jäetud 1mm ruumi, nii et paberile moodustuvad 1mm küljemõõduga ruudud. Iga 5mm järel trükitakse jämedam triip, nii et eristuvad ka 5mm küljemõõduga ruudud. Triipude värviks on tavaliselt roosa või roheline kuid sobivad ka kõik teised värvid. Paberi ülaserva on kantud vahel mustade ristkülikute jada, mille anduri alt läbijooksmise alusel kontrollib kardiograaf paberi liikumise kiirust. Paberit turustatakse tavaliselt rullides või kokkuvolditud lehtede jadana mille murdekohad on perforeeritud.

Kardiograafid ja paberil kujutatud mõõtevõrk on seatud vastavusse järgnevalt. Iga horisontaalsuunas loetav millimeeter (väike ruut) tähistab 0,04 sekundi ja viis millimeetrit (suur ruut) tähistab 0,2 sekundi möödumist lugemise lähtepunktist. Iga vertikaalsuunas loetav millimeeter tähistab 0,1 millivoldist pinget. 5 mm vertikaalsuunas tähistab 0,5 mV pinget. Nendest parameetritest lähtuvalt joonistab kardiograaf ekg kõvera. Vaatmata ette antud parameetritele ja aparatuuri täiustumisele teevad kardiograafid senini kõverate kalibreerimises vigu. Seetõttu programmeeritakse iga kardiograaf nii, et see joonistab kõvera algusesse kalibratsioonikõvera. Kalibratsioonikõver kujutab endast kandilist lainet, mis näitab täpselt mitme millimeetrise kõvera amplituudi loeb kardiograaf antud juhul 1mV pingeks.

Erinevate paberilaiuste ja kontoripaberi kasutamine on seotud peamiselt kasutatava aparatuuriga. A4 formaadile trükitud kardiogramm annab vaatlusel eelise kuivõrd puudub vajadus pikka (sageli 45...60cm) paberilinti silmade ees edasi tagasi vedada. Säärane vaatluseelis tuleb esile peamiselt kardiovaskulaarsete koormustestide puhul. Koormustesti ajal joonistatava kardiogrammilindi pikkus võib olla mitu meetrit. Samas võimaldab kitsama laiusega paber luua kompaktsemaid ja kergemaid kardiograafe. 5cm laiune paber ongi peamiselt kasutuses mobiilsetes defibrillaatorites. 10cm laiune paber on universaalseim laius, mille eeliseks on võimalus trükkida lülitused kolme kaupa ülestikku hoides kardiograafi samas piisavalt kompaktse. Aparatuuri kalliduse ja suuremate mõõtmete tõttu on spetsiaalse A4 formaadis kardiograafiapaberi kasutamine vähem levinud ja kasutuses peamiselt haiglates. Kontoripaberile trükitakse kardiogramm juhul kui kasutuses olev aparatuur seda kasutab.

Andmed kardiogrammil[muuda | redigeeri lähteteksti]

Patsiendi andmeteta kuid muus osas korrektse infoga kardiogramm.

Kitsalt võttes on kardiogramm vaid pingekõikumiste kõver. Praktikas ei ole säärane käsitlus siiski levinud ning kardiogrammi vaadeldakse pigem andmekogumina mis koosneb kõverast ja sellele lisatud andmetest. Eestis ei ole olemas õigusakti mis reguleeriks kardiogrammi kõverale lisatavate andmete hulka. Seetõttu on kardiogrammille kantav info peaasjalikult seotud kasutatava aparatuuri võimalustega. Levinud arusaama järgi peab kardiogrammile olema kantud vähemalt kalibratsioonikõver, lülituste tähistused kõverate juures, patsiendi nimi ja isikukood, teostamise kuupäev ja kellaaeg ning paberi liikumise kiirus. Mõningad kardiograafid kirjutavad kardiogrammile ka rohkem andmeid, milleks võivad olla isikukoodi järgi arvutatud vanus, automaatdiagnoos, aga ka kõvera automaatmõõtmiste tulemused ja südame löögisagedus.

Uuringuga saab hinnata: • südame rütmi • südamelihase verevarustuse häireid (südamelihase isheemia) • südamelihase infarkti (Äge südameinfarkt? Varem läbipõetud südameinfarkt) • südamekambrite ülekoormust ja suurenemist

Kardiogrammil esinevad lained e sakid, intervallid ja segmendid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame elektrilised vektorid ja elektriline telg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kardiogrammi lainete, segmentide ja intervallide kokkkuleppelised nimetused.

P- laine[muuda | redigeeri lähteteksti]

P- laine ehk P- sakk on südame kodade elektrilise aktiivsuse graafiline kujutis. P- sakk esineb positiivses, negatiivses, bifaasilises ja isoelektrilises vormis. Nimetatud laine kuju sõltub südame tervislikust seisundist ja kardiograafi elektroodide asetusest. P- laine jaotatakse vertikaalsuunas mõtteliselt pooleks. Esimene pool näitab parema ja teine pool vasaku koja seinte elektrilist aktiivsust. Vasakpoolse koja aktiivsuse domineerimine P- laine teises pooles tuleneb vasaku koja suuremast muskulatuurist ja seega ka suuremast energiakogusest. Registreeritav pinge loetakse normaalseks kui see jääb alla 0,25mV (2,5mm e 2,5 väikese ruudu kõrgune amplituud ekg paberil). P- laine maksimaalseks normikohaseks kestvuseks on 0,12s. P- laine on tavaliselt positiivne vasakpoolsetes (aVL, I, V5, V6) ja alumistes (II, III, aVf) lülitustes. Bifaasiline on P- sakk sagedasti III ja V1 lülituses, kuna elektrivool liigub nende lülituste suhtes risti. Kõige positiivsem (kõrgeima amplituudiga) on P- sakk II lülituses ja kõige negatiivsem aVr lülituses. P saki elektrilise telje nurk on normaalselt 0...70°.

P- saki morfoloogia ülevaatlik võrdlustabel
Nimetus P- saki iseloomustus Näidis
Isoelektriline P- sakk. Olukord kus eeldatava P- saki paiknemiskohal registreeritakse isoelekriline joon on tingitud elektrilise aktiivsuse puudumisest kuid sagedasti ka patsiendi rasvumusest, mis ei võimalda nõrkka elektrilist aktiivsust registreerida. Brak zalamka P.svg
Negatiivne P- sakk. Negatiivne P- sakk esineb juhul kui elektrivool liigub elektroodist eemale. Tervel südamel esineb negatiivne P- sakk lülituses aVr. P- sakk võib olla negatiivne ka III lülituses kuid on sagedamini siiski bifaasiline (vt järgnevat) Odwrocony zalamek P.svg
Positiine P- sakk Positiivne P- sakk tekib kui elektrivool liigub elektroodi poole. Normaalselt on P- sakk positiivne peaaegu kõigis lülitustes va III ja V1 ning aVr. Plaski zalamek P.svg
Bifaasiline P- sakk. Bifaasiline P- sakk esineb siis kui elektrivool liigub elektroodist mööda. Normaalselt registreeritakse bifaasiline P- sakk lülitustes III ja V1. Nieprawidlowy zalamek P.svg
P- mitrale P- mitrale on haigusele viitav P- saki kuju. Kaksiktipuga P- sakk tekib kui vasaku koja lihaskond tugevneb ja omab märgatavalt kõrgemat elektrilist aktiivsust. Vasaku koja lihaskonna isoleeritud suurenemine on tihti kuid mitte alati kitsenenud vasaku atrioventrikulaarklapi e mitraalklapi tagajärjeks. Sellest ka nimetus P- mitrale. Vasak koda peab vajaliku koguse verd suruma läbi normaalsest kitsama ava. P- mitralet diagnoositakse kui kaksiktipulise saki teine sakk kestab vähemalt 0,04s. P mitrale.svg
P- pulmonale P- pulmonale on haigusele viitav P- saki kuju. Rohkem kui 2,5mV pinge registreeritakse parema koja muskulatuuri tugevnemise korral. Selle sagedaseks põhjuseks on parema atrioventrikulaarklapi kitsenemine või kopsuveresoontes (pulmones- lad k kopsud) kujunenud kõrge vererõhk. Mõlemal juhul töötab parema koja lihaskond ülekoormuse tingimustes. Selleks, et diagnoosida P- pulmonalet peaks pinge olema üle 2,5mV vähemalt II, III ja aVf lülituses. P pulmonale.svg

PQ (PR)- segment[muuda | redigeeri lähteteksti]

Isoelektrilist joont, mis jääb P- laine lõpu ja Q- saki või R- saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR- segmendiks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q- sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q- laine on nähtav loetakse segmendi kestvust kuni Q- laine alguseni. Selle puudumisel loetakse segmendi kestvust R- laine alguseni.

PQ (PR)- segment näitab aega, mis kulub kodade depolarisatsiooni lõpust vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ (PR)- segmendi ajal liigub erutuslaine mööda erutusjuhteteid vatsakesteni. Niisiis nätab PQ(PR)- segmendi pikkus e PQ(PR)- aeg erutuslaie liikumiseks kulunud aega atrioventrikulaarsõlme ja Purkinje kiudude vahele jäävates erutusjuhteteedes.

PQ (PR)- segmenti iseloomustavateks suurusteks on kestvus, depressioon ja elevatsioon. PQ (PR)- segment kestab normaalselt kuni 0,08 sekundit. PQ(PR) segmendi depressioon on hapnikupuuduses e isheemia tingimustes töötava koja tunnuseks. Elevatsioon viitab kodade piirkonnas asuvale südamelihase infarktile. Südame kodade isheemia ja infarkt on vatsakeste isheemia ja infarkti sagedusega võrreldes äärmiselt harvad.

PQ (PR)- intervall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vahemik, mis jääb P- laine alguse ja Q- saki või R- saki alguse vahele nimetatakse PQ- või PR- intervalliks. Üksteist asendava nimetuse kasutamine on tingitud asjaolust, et Q- sakk ei ole nähtav kõigis lülitustes ja puudub sageli täielikult. Juhul kui Q- laine on nähtav loetakse intervalli kestvust kuni Q- laine alguseni. Selle puudumisel loetakse intervalli kestvust R- laine alguseni.

PQ(PR)- intervall näitab aega kodade depolarisatsiooni algusest kuni vatsakeste depolarisatsiooni alguseni. PQ(PR)- intervalli iseloomustatakse vaid kestuvse alusel. Kliinilises meditsiinis eelistatakse PQ (PR)- intervalli kestvust PQ(PR)- ajale kuna intervalli kestvus varieerub inimestel vahel vähe. Normaalselt kestab PQ(PR)- intervall kuni 0,2 sekundit. Seevastu P- laine ja PQ(PR)- segmendi kestvus võivad varieeruda isegi 0,02...0,04 sekundi ulatuses. Ehkki intervalli normaalkestvuse ülempiir on kokku lepitud võivad selle intervalli moodustajateks olevad P- sakk ja PQ(PR)- segment olla erinevatel indiviididel märgatavale erineva kestvusega. Teiseks probleemiks on kodade infarkti korral ilmnev PQ(PR)- segmendi elevatsioon. Nimetatud juhul sulandub PQ(PR)- segmendi algus P- lainesse ning selle pikkus pole mõõdetav. PQ(PR)- intervall on ka infarkti korral mõõdetav.

QRS- kompleks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pildil on toodud kõik võimalikud QRS- kompleksi variatsioonid

PQ(PR)- segmendile järgneb enamasti kolmest sakist koosnev kogum, mida nimetatakse QRS- kompleksiks. QRS- kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus. Ehkki tavaliselt esineb QRS- kompleks oma iseloomulikus vormis, esineb sellel ka teatud variatsioone, millele on antud eraldi nimetused. Sagedasemaid QRS- kompleksi vormid on RSR'-, RS-, QR- ja QS- kompleks.

QRS- kompleksis esinevatele lainetele antakse nimed järgnevate põhimõtete alusel.

  • PQ(PR)- segmendile järgnevale esimesele negatiivsele sakile märgitakse tähistuseks Q. Q- ga võib alla suunatud sakki tähistada vaid siis kui see on kompleksi esimene sakk. Teisi alla suunatud sakke tähistakse S- tähega.
  • Q- sakile järgevat esimest üles suunatud sakki nimetatkse R- sakiks.
  • R- sakile järgnevale esimest alla suunatud sakki tähistatkse S- tähega.
  • Juhul kui S- sakile järgnev veel üks üles suunatud sakk antakse sellele nimeks R'(loe R- priim).

Q- sakk on esimene laine QRS- kompleksis ning see näitab elektrilist aktiivsust vatsakeste vaheseinas. Võrreldes ülejäänud müokardi energiahulgaga on vatsakeste vaheseinas olev energiahulk väike ja seega ei ole Q- sakk sageli registreeritav. Esineb ka olukordi kus Q- sakk on määratav vaid osades lülitustes. Sagedamini on Q- sakk näha I, aVL, V5 ja 6 lülituses. Harvem ka II ja III lülituses. Q- saki tähendust interpreteerides hinnatakse Q- sakki ka haigustunnuse seisukohalt. Haigusele iseloomulik Q- sakk peaks kestma vähemalt 0.04s. Patoloogilise Q- saki amplituud peab moodustama vähemalt kolmandiku sama QRS- kompleksi R- sakist. Antud kriteeriumitele mittevastav Q- sakk loetakse normaalseks. Haigustunnustega Q- sakk on müokardi infarkti hilistunnus ja kujuneb välja tundide kuni päevade jooksul peale infarkti. Kuivõrd aVR lülituses esineb selle asetuse tõttu sageli sügav Q- sakk, siis aVR ei ole Q- saki hindamiseks sobiv lülitus.

Muutused QRS-kompleksis[muuda | redigeeri lähteteksti]

QRS-kompleksi kõrgevoltaažilisus:

  • kõrge QRS-kompleks I põhilülituses ja vasakpoolsetes rinnalülitustes viitab vasaku vatsakese hüpertroofiale
  • III põhilülituses ja parempoolsetes rinnalülitustes esinev kõrge QRS on parema vatsakese hüpertroofia tunnus

QRS.kompleksi madalavoltaažilisus:

QRS-kompleksi laienemine:

Kõrge R-sakk V1-,V2-,V3-lülitustes:


Muutused S-sakis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sügav S-sakk:

  • I põhilülituses His'i kimbu parema sääre mittetäieliku blokaadi korral
  • I põhilülituses ja samal ajal Q-sakk III põhilülituses viitab akuutsele cor pulmonalele
  • V5-ja V6-lülituses esineb Hisi kimbu parema sääre blokaadi korral, parema vatsakese hüpertroofia korral
  • V2- ja V2-lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia korral ja His'i kimbu vasaku sääre mittetäieliku blokaadi korral

T-laine[muuda | redigeeri lähteteksti]

T-laine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming. Tema amplituud jääb vahemikku 1/6-2/3R-st.

Muutused T-laines[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kõrge T-sakk:

Negatiivne T-sakk:

  • I põhilülituses, aVL ja V4 koos kõrge R-sakiga viitavad vasaku vatsakese eesseina infarktile
  • I põhilülituses, aVL ja V5-6 koos QRS-kompleksi deformatsiooni ja laienemisega esinevad kroonilise cor pulmonale korral
  • III põhilülituses, II, V1-3 ST-segmendi lamenemisega esinevad ägeda cor pulmonale korral
  • kõikides lülitustes koos voltaaži madaldumisega või selleta viitavad kroonilisele perikardiidile

ST-segment[muuda | redigeeri lähteteksti]

ST-segment viitab sellele, et erutusest on haaratud kogu vatsakeste müokard.

Muutused ST-segmendis[muuda | redigeeri lähteteksti]

ST-segmendi loogeline depressioon < 0,1 mV:

  • vasaku vatsakese hüpertroofia
  • parema vatsakese liigkoormus ja hüpertroofia

ST-segmendi künataoline depressioon:

Horisontaalne ulatuslik ST-segmendi depressioon:


QT-intervall[muuda | redigeeri lähteteksti]

QT-intervalli mõõdetakse QRS-kompleksi algusest T-laine lõpuni. Normaalne QT-intervall kestab u 0,4 sekundit ja seda kasutatakse pika ning lühikese QT sündroomi diagnoosimisel.

Muutused QT-intervallis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Elektrilise süstoli pikenemine > 10% normist ST-segmendi arvel:

Elektrilise süstoli pikenemine T-laine arvel:

  • äge müokardiit
  • vasaku vatsakese hüpertroofia
  • müokardi kahjustused