Neuron
Neuron ehk närvirakk on rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks.
Igal neuronil on tuuma sisaldav rakukeha, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja neuriit ehk akson – pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja.
Neuronid jagunevad väga erinevateks tüüpideks. Jätkete olemasolu ja nende koguse järgi liigitatakse neuronid: [1]
Erinevalt enamikust rakkudest närvirakud ei jagune. Neuroneid vahetavad välja tüvirakud, mis liiguvad hipokampuse (hammaskääru) ja haistmissibula kaudu ajusse ja mis valmistatakse seal ette uuteks närvirakkudeks. Närvirakud spetsialiseeruvad veel omakorda näiteks astrotsüütideks, oligodendrotsüütideks, Schwanni rakkudeks jne. Areng jätkub ka peale (kuni kuu ja kauem) närvipesasse asumist ja järk-järgult ka organismi kasvades. [2]
Närvirakkude tööd ja uuenemist toetavad lisaks kesknärvisüsteemile veel ka hormonaalne ning lümfisüsteem ja endokriinsüsteem.
Neuronid saavad organismis alguse loote arengus, embrüogeneesis lootelehe välise kihi ektodermaalset päritolu rakkudest – neuroblastidest.
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, lk 182, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9
- ↑ ingl k , J.O. Malva, Interaction between neurons and glia in aging and disease, Google`i raamat
Kasutatud kirjandus [muuda]
- Meeli Roosalu. Inimese anatoomia, Kirjastus Koolibri, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
