Südamekoda

Allikas: Vikipeedia

Südamekojaks (ladina keeles atrium cordis) nimetatakse paljudel keelikloomadel südames olevaid õõsi, kuhu tuleb veri suurtest veenidest ja suundub südamevatsakesse.[1]

Südamekoja areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi. Nii näiteks on kaladel üks aga kahepaiksetel, roomajatel, madudel, lindudel ja imetajatel kaks südamekoda.

Roomajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel[muuda | muuda lähteteksti]

Madudel on tuvastatud kaks südamekoda: parem südamekoda (atrium dextrum) ja vasak südamekoda (atrium sinistrum).

Imetajatel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel[muuda | muuda lähteteksti]

Inimestel on samuti kaks südamekoda.

Südamekojad kontraheeruvad vatsakestest veidi varem ja nende eesmised-külgmised osad on välja sopistunud parema ja vasaku kojakõrva (auricula atrii dextra et sinistra) kujul.[2]

Vasaku ja parema südamekoja vahel paikneb kodadevahesein (septum interatriale).

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 745:2004.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 152, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]