Aort

Allikas: Vikipeedia
Aort

Aort (kreeka keeles ἀορτή - aortē) on suurim kehas asuv arter. Aort saab alguse südame vasakust vatsakesest ning suundub läbi kogu kehatüve alla, hargnedes lõpuks kaheks ühisniudearteriks. Vasaku vatsakese ja aordi vahel on aordiklapp. Aordis voolab arteriaalne ehk hapnikurikas veri. Aordist lähtuvad arterid viivad vere kõigisse kehaosadesse, varustades neid hapnikuga.

Aort kulub elastsete arterite hulka.

Aordikaares asuvad retseptorid, mis registreerivad vererõhku, vere happelisust ja süsinikdioksiidi taset veres ning edastavad näitajad ajju.

Aordi jagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks:

  • ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole;
  • aordikaar (ld k arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole;
  • alanev aort - aort liigub allapoole:
    • rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool;
    • kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega.

Aordi ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid.

Aort, nagu teised arterid ja veenid, koosneb kolmest kihist:

Aort teiste loomade kehas[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aort esineb kõigil amniootidel (imetajad, linnud ja roomajad) suhteliselt samasugusena kui inimestel. See-eest on kaladel kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need kaks aorti on omavahel ühendatud väiksemate veresoontega, mis kulgevad läbi lõpuste.

Kahepaiksetel on olemas kaks paralleelset aordikaart.