Aort

Allikas: Vikipeedia
Sea lahtilõigatud aort, näha on ka mõned aordist väljuvad arterid.

Aordiks (ladina aorta, kreeka keeles ἀορτή - aortē) nimetatakse paljudel loomadel kehas asuvat suurimat arterit.

Aort esineb kõigil amniootidel (imetajad, linnud ja roomajad). See-eest on kaladel kaks aorti. Üks neist viib verd südamest lõpustesse ning teine lõpustest ülejäänud kehasse. Need kaks aorti on omavahel ühendatud väiksemate veresoontega, mis kulgevad läbi lõpuste.

Kahepaiksetel on olemas kaks paralleelset aordikaart. Aordikaares asuvad retseptorid, mis registreerivad vererõhku, vere happelisust ja süsinikdioksiidi taset veres ning edastavad näitajad ajju.

Aordi areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madudel väljuvad südamest kaks aorti, parem aort väljub südame vatsakese vasakult ning vasak aort paremalt poolt.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimese aordi kujutis

Inimestel saab üksainus aort alguse südame vasaku vatsakese aordisuistikust ning suundub esmalt paremale (ülenev aort), pöördub vasakule ja lülisamba lähedale taha (aordikaar) ning edasi kulgeb alla (alanev aort). Rinnaõõnes kulgevat alaneva aordi osa kuni vahelihaseni nimetatase aordi rinnaosaks. [1]

Aort hargneb lõpuks kaheks ühisniudearteriks. Vasaku vatsakese ja aordi vahel on kolmest poolkuuklapist koosnev aordiklapp. Aordis voolab arteriaalne ehk hapnikurikas veri. Aordist lähtuvad arterid viivad vere kõigisse kehaosadesse, varustades neid hapnikuga.

Aort kulub elastsete arterite hulka.

Aorti innerveerib koljuõõnest kägimulgu kaudu väljuv uitnärv koos harudega.[2]

Aordi jagunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Piirkonna järgi jaguneb aort viieks osaks:

  • ülenev aort - aordi algusosa, mille jooksul see suundub ülespoole;
  • aordikaar (ld k arcus aortae) ehk piirkond, mille jooksul aort teeb pöörde ja hakkab liikuma allapoole;
  • alanev aort - aort liigub allapoole:
    • rinnaaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest ülevalpool;
    • kõhuaort - alaneva aordi osa, mis asub vahelihasest allpool ja lõppeb aordi hargnemisega.

Aordi ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aort, nagu teised arterid ja veenid, koosneb kolmest kihist:

Patoanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Aordipõletik on aortiit.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, lk 204, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0.
  2. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 223, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]