Südamepuudulikkus

Allikas: Vikipeedia

Südamepuudulikkus (cardiac failure) on südame haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral haigusprotsess kahjustab organi funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.[1][2][3][4] Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt.[viide?]

Sisukord

Südamepuudulikkus inimestel [muuda]

Inimeste südamepuudulikkuse mudelid on välja töötatud loomamudelite baasil, nagu hiired, rotid, merisead, koerad, lambad, jänesed, süüria hamstrid jne.[5]

Südamepuudulikkust põhjustavad haigused [muuda]

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on südame isheemiatõbi, müokardi infarkt, kõrgvererõhutõbi, krooniline südamelihase hüpoksia, äge koronaarsündroom,südameklapi haigused, aordiklapi stenoos, mitraalklapi puudulikkus jpt teised haiguslikud seisundid.[6]

Harvemini on südamepuudulikkuse põhjuseks: kaasasündinud südamerikked ja/või pulmonaalhüpertensioon, kroonilised kopsuhaigused, kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus, müokardiit, tahhükardia, hüpertüreoos, rindkerepiirkonna kiiritusravi.[7]

Sümptomid [muuda]

Südamepuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid võivad põhjustada erinevate sümptomite ilmumist nagu:

  • tursed jalgades
  • õhupuuduse tunne
  • valu rinnus
  • segasus, ängistustunne
  • kõrge vererõhk
  • hingeldushood ja köha[8]
  • koormuse talumatus
  • erinevad rütmihäired jpm.

NYHA-klassifikatsioon [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

Patsiendi poolt kirjeldatud sümptomite alusel klassifitseeritakse südamepuudulikkust NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalse klassifikatsiooni alusel, mis on välja töötatud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsiooni (NYHA) poolt.[9] Nimetatud klassifikatsiooni kasutatakse kardioloogia vallas, määratlemaks patsienti NYHA klassidesse I (patsient sümptomiteta) kuni IV (sümptomid ka voodis olles).[10]

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsioon [muuda]

Südamepuudulikkused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatüki IX: Vereringeelundite haigused erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.[11]

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsiooni RHK-10 alamjaotised

Alamjaotised Nimetus
I11.0 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I13.0 Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I50.0 Kongestiivne südamepuudulikkus
I50.1 Vasaku vatsakese puudulikkus
I50.9 Täpsustamata südamepuudulikkus
R57.0 Kardiogeenne šokk

Eristusdiagnoos [muuda]

Südamepuudulikkust põhjustavad mitmed haiguslikud seisundid ja diagnoosi viimistlemiseks viiakse kas perearsti ehk eriarsti (Eestis) poolt läbi eristusdiagnoos.[12][13]

Diagnostilised protseduurid[14] [muuda]

Diagnoosi kinnitamiseks viiakse kliinilises meditsiinis läbi mitmeid laboratoorseid analüüse, teste ning diagnostilisi protseduure.[15][16]

Mitteinvasiivne südamepuudulikkuse diagnostika [muuda]

Invasiivne südamepuudulikkuse diagnostika [muuda]

Kliinilise keemia uuringud [muuda]

Südamepuudulikkuse korral teostatakse kliinilise keemia kaudu mitmeid markerensüümi analüüse: [17][16][18]

Lisaks võetakse patsiendilt, südamepuudulikkuse, kahtluse korral mitmeid analüüse:

  • Südame ensüümid (isoensüümid), veri
  • kliiniline vereanalüüs, veri
  • täisvere analüüs
  • eletrolüütide analüüs
  • uriini analüüs jpt
  • histopatoloogilised koeproovid
  • viiruste külviproovid

Ravimeetodid [muuda]

Südame- ja veresoonkonna haiguste ravimid [muuda]

Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab arst, tuntuimad südamepuudulikkuse ravimid on[19] :

Südamesiirdamine [muuda]

Südamesiirdamine on üks südamepuudulikkuse ravimeetodeid, mida saab erandjuhtudel kasutada. Kui südamehaiguse medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemusi ja abiseadmete paigaldus pole edukas ning kirurgilised protseduurid pole aidanud ja patsient on südamepuudulikkuse ravile vaatamata eluohtlikus seisundis ning patsiendil ei ole kaasuvaid haigusi mis takistaksid südamesiirdamise järgset eluaegset ravi, võivad arstid kaaluda südamesiirdamist (Eestis, 2012 a.seisuga südamesiirdamisi läbi ei viida).[20]

Toitumuslik nõustamine [muuda]

Südamepuudulikkuse korral nõustatakse patsiente ka toitumuse osas. Südamepuudulikkus on kataboolne seisund, kus südame erinevad rakkude, kudede signalisatsioonimolekulid aktiveerivad neuroendokriinseid (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem) ja põletikulisi protsesse, millede kulgemisel kulutab organism palju energiat ja mis panevad südamele ja organismile lisakoormuse. Osalt lisakoormuse aga ka sissevõetavate ravimite toime tõttu, võib südamepuudulikkus põhjustada rasvkoe kiirenenud metabolismi (koos sellega rasvlahustuvate vitamiinide varude ning omastatavuse vähenemist) ja vitamiinide ning mineraalide ja elektrolüütide nagu kaalium ja magneesium vähenemist (ka diureetikumide toimel).

Südamepuudulikkuse rakutasand [muuda]

Südamepuudulikkuse tuvastamiseks rakutasandil võidakse teha südame biopsia, tuvastamaks muutusi südamelihase rakkude ehituses, koostises, talitluses ja kasvajamarkerite jm võimaliku patoloogiliste seisundite tuvastamiseks.

Südamepuudulikkus ja südamesurm [muuda]

Next.svg Pikemalt artiklis Äge südamepuudulikkus

Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt.[viide?]Südamesurma saab ära hoida kui patsienti elustatakse intensiivselt ja ajutüve vereringekeskused funktsioneerivad, siis saab hingamisfunktsioone imiteerida hingamisaparaadiga ning muud abistatud hingamiseks vajalik manustatakse haiglas.[21]

Veterinaaria ja südamepuudulikkus [muuda]

Südamepuudulikkus koertel [muuda]

Koerad on olnud aluseks inimese südamepuudulikkuse mudeli (meetodid, ravimid,klassifikatsioon, prognoos, kulg jms) väljatöötamisel ja juurutamisel.[22][23] Sarnaselt inimestele ravitakse veterinaarias koerte südamepuudulikkust mh ka veterinaarravimitega (näiteks Prilocard koertele (AKE inhibiitor).[24]

Vaata ka [muuda]

Viited [muuda]

  1. "Meditsiinisõnastik, lk 746, 2004
  2. Südamehaigused, lk 258, 2010
  3. Shils et al. 2006.
  4. Oxford Journals 1998
  5. Oxford Journals 1998
  6. Südamehaigused, lk 258-259 2010
  7. Südamehaigused, lk 258-259,2010
  8. Südamehaigused, lk 284,2010
  9. Trapido, 2007, lk 170
  10. Südamehaigused,lk 260-264,2010
  11. "Meditsiinisõnastik,2004
  12. Südamehaigused, 2010
  13. "Meditsiinisõnastik,2004
  14. Südamehaigused, lk 260-264,2010
  15. Südamehaigused, 2010
  16. 16,0 16,1 Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise keemia uuringud,Veebiversioon (vaadatud 28.04.2013)
  17. Meditsiinisõnastik, 2004
  18. Professional Guide to Diseases, 2008
  19. Südamehaigused,2010
  20. Südamehaigused, 2010, lk 289-290
  21. Nienstedt et al 2011
  22. Oxford Journals 1998
  23. Walley et al 1982
  24. Eesti veterinaarravimite register

Kasutatud allikad [muuda]

Välisallikad [muuda]