Südamepuudulikkus

Allikas: Vikipeedia

Südamepuudulikkus (inglise keeles congestive heart failure (CHF), cardiac failure, heart failure, ladina keeles insufficientia cordis) on südame ja soonte süsteemi haiguslike seisundite ja häirete kompleks inimestel ja paljudel selgroogsetel, mille korral mitmed füsioloogilised protsessid kahjustavad organi (nii vasaku kui parema vatsakese) funktsionaalsust ja südamelihase talitlust ning kontraktiilsust ja ka organismi metaboolseid ning neuro-hormonaalseid protsesse.[1] [2][3][4][5]Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt ehk viia organismi surmani.[viide?]

Südamepuudulikkus inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimeste südamepuudulikkuse mudelid on välja töötatud loomamudelite baasil, nagu hiired, rotid, merisead, koerad, lambad, jänesed, süüria hamstrid jne.[3]

Südamepuudulikkust põhjustavad haigused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on südame isheemiatõbi, müokardi infarkt, kõrgvererõhutõbi, krooniline südamelihase hüpoksia, äge koronaarsündroom, südameklapi haigused, aordiklapi stenoos,[6] AIDS, mitraalklapi puudulikkus jpt teised haiguslikud seisundid.[7]

Harvemini on südamepuudulikkuse põhjuseks: kaasasündinud südamerikked ja/või pulmonaalhüpertensioon, kroonilised kopsuhaigused, kardiomüopaatia ehk südamelihasehaigestumus, müokardiit, tahhükardia, hüpertüreoos, rindkerepiirkonna kiiritusravi.[6]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid võivad põhjustada erinevate sümptomite ilmumist nagu:[6]

  • tursed jalgades
  • õhupuuduse tunne
  • valu rinnus
  • segasus, ängistustunne
  • kõrge vererõhk
  • hingeldushood
  • köha nimet ka südameköha
  • koormuse talumatus
  • erinevad arütmiadjpm.

NYHA-klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalne klassifikatsioon

Patsiendi poolt kirjeldatud sümptomite alusel klassifitseeritakse südamepuudulikkust NYHA südamepuudulikkuse funktsionaalse klassifikatsiooni alusel, mis on välja töötatud New Yorgi Südamearstide Assotsiatsiooni (NYHA) poolt.[8]

Nimetatud klassifikatsiooni kasutatakse kardioloogia vallas kardioloogide jpt eriarstide poolt, määratlemaks patsiente memde endi poolt kirjeldatavate sümptomite alusel NYHA klassidesse: I (patsient sümptomiteta) kuni IV (sümptomid ka voodis olles).[6]

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkused klassifitseeritakse Eesti Tervishoiusüsteemis töötavate arstide poolt RHK-10 alusel, peatüki IX: Vereringeelundite haigused erinevates alamjaotistes, mida vajadusel täpsustatakse.[9]

Südamepuudulikkuse rahvusvaheline klassifikatsiooni kohandused RHK-10 alamjaotistena

Alamjaotised Nimetus
I11.0 Südamekahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I13.0 Südame- ja neerukahjustusega hüpertooniatõbi (kongestiivse) südamepuudulikkusega
I50.0 Kongestiivne südamepuudulikkus
I50.1 Vasaku vatsakese puudulikkus
I50.9 Täpsustamata südamepuudulikkus
R57.0 Kardiogeenne šokk

Eristusdiagnoos[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkust põhjustavad mitmed haiguslikud seisundid[9]ja diagnoosi viimistlemiseks viiakse kas perearsti ehk eriarsti (Eestis) poolt läbi eristusdiagnoos.[6]

Diagnostilised protseduurid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosi kinnitamiseks viiakse kliinilises meditsiinis läbi mitmeid laboratoorseid analüüse, teste ning diagnostilisi protseduure.[12]

Mitteinvasiivne südamepuudulikkuse diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Invasiivne südamepuudulikkuse diagnostika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kliinilise keemia uuringud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Lisaks võetakse patsiendilt, südamepuudulikkuse, kahtluse korral mitmeid analüüse: [6][13]

  • Südame marekrensüümid (isoensüümid), veri
  • kliiniline vereanalüüs, veri
  • täisvere analüüs
  • eletrolüütide analüüs
  • uriini analüüs jpt
  • histopatoloogilised koeproovid
  • viiruste külviproovid jpm

Südame marekrensüümid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Markerensüümid

Südamepuudulikkuse korral teostatakse kliinilise keemia kaudu mitmeid markerensüümi analüüse.[9][14]

Ravimeetodid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südame- ja veresoonkonna haiguste ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab arst. Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid ATC-koodipuul, C – ehk Kardiovaskulaarsüsteemi rühma.[15]

Südamesiirdamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamesiirdamine on üks südamepuudulikkuse ravimeetodeid, mida saab erandjuhtudel kasutada. Kui südamehaiguse medikamentoosne ravi ei anna soovitud tulemusi ja abiseadmete paigaldus pole edukas ning kirurgilised protseduurid pole aidanud ja patsient on südamepuudulikkuse ravile vaatamata eluohtlikus seisundis ning patsiendil ei ole kaasuvaid haigusi mis takistaksid südamesiirdamise järgset eluaegset ravi, võivad arstid kaaluda südamesiirdamist (Eestis, 2012 a.seisuga südamesiirdamisi läbi ei viida).[6]

Toitumuslik nõustamine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkuse korral nõustatakse patsiente ka toitumuse osas. Südamepuudulikkus on kataboolne seisund, kus südame erinevad rakkude, kudede signalisatsioonimolekulid aktiveerivad neuroendokriinseid (reniin-angiotensiin-aldosteroon-süsteem jt ) ja põletikulisi protsesse, millede kulgemisel kulutab organism palju energiat ja mis panevad südamele ja organismile lisakoormuse. Osalt lisakoormuse aga ka sissevõetavate ravimite toime tõttu, võib südamepuudulikkus põhjustada rasvkoe kiirenenud metabolismi (koos sellega rasvlahustuvate vitamiinide varude ning omastatavuse vähenemist) ja vitamiinide ning mineraalide ja elektrolüütide nagu kaalium ja magneesium vähenemist (ka diureetikumide toimel).

Südamebiopsia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkuse tuvastamiseks rakutasandil võidakse teha südame biopsia, tuvastamaks muutusi südamelihase rakkude ehituses, koostises, talitluses ja kasvajamarkerite jm võimaliku patoloogiliste seisundite tuvastamiseks.[6]

Südamepuudulikkus ja südamesurm[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Äge südamepuudulikkus

Ägeda südamepuudulikkuse korral võib haigus ravi puudumisel lõppeda letaalselt.[viide?]Südamesurma saab ära hoida kui patsienti elustatakse intensiivselt ja ajutüve vereringekeskused funktsioneerivad, siis saab hingamisfunktsioone imiteerida hingamisaparaadiga ning muud abistatud hingamiseks vajalik manustatakse haiglas.[16]

Südamepuudulikkus väikeloomadel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kassidel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkust kassidel põhjustavad mitmed füsioloogilised aga ka haiguslikud seisundid ja diagnoosi viimistlemiseks viiakse loomaarsti poolt läbi eristusdiagnoos. Südamepuudulikkus kassidel võib välja areneda (aga ka kaasasündninud) tõust ning soost olenemata igas vanuses.[17]

Põhjused[muuda | redigeeri lähteteksti]

Levinumad südamepuudulikkuse põhjused on:[18]

Sümptomid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkusega seotud haiguslikud seisundid võivad põhjustada erinevate sümptomite ilmumist nagu:[19]

Diagnoosimine ja proovid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Diagnoosi kinnitab loomaarst tavaliselt sümptomite ning arstliku läbivaatuse alusel. Vajadusel teostatakse mitmeid laboratoorseid analüüse, teste ning diagnostilisi protseduure. Leiu ilmnemisel suunatakse patsient (koos peremehega) veterinaar-kardioloogi juurde.

Südamepuudulikkuse ravimid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Südamepuudulikkuse raviks kasutatakse ka medikamentoosset ravi, mille otstarbekuse ja vajaduse üle otsustab loomaarst.[20] Eestis kuuluvad südamepuudulikkuse ravimid ATCvet-koodi QC ehk Kardiovaskulaarsüsteemi rühma.

Südamepuudulikkus koertel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koerad on olnud aluseks inimese südamepuudulikkuse mudeli (meetodid, ravimid,klassifikatsioon, prognoos, kulg jms) väljatöötamisel ja juurutamisel.[3][21] Sarnaselt inimestele ravitakse veterinaarias koerte südamepuudulikkust mh ka veterinaarravimitega (näiteks Prilocard koertele (AKE inhibiitor).[22]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Meditsiinisõnastik 2004. Tõlkija Katrin Rehemaa, toimetajad Sirje Ootsing, Laine Trapido. Kirjastus Medicina, lk 746, 2004, ISBN 9985-829-55-7
  2. Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 257, 258,260–264,284, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3
  3. 3,0 3,1 3,2 Oxford Journals 1998. "Animal models of human cardiovascular disease, heart failure and hypertrophy". Cardiovasc Res. 39 (1): 60–76. doi: 10.1016/S0008-6363(98)00110-2, 1998, Veebiversioon (vaadatud 17.05.2013)
  4. Vladimir Hachinski, "How the Brain Injures the Heart", Journal Watch Neurology, September 25, 2007.[1]
  5. Samuels, MA. "The brain-heart connection". Circulation 2007, Circulation. 2007 Jul 3;116(1):77–84.
  6. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega S.C3.BCdamehai tekst puudub.
  7. G. Barbaro, F. Boccara. Cardiovascular Disease in AIDS, Springer, 2nd ed, 2008, ISBN 978-8847007604. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 23.05.2013)
  8. Laine Trapido. "Meditsiiniterminite lühendeid". AS Medicina, Tallinn, lk 170, 2007, ISBN 978-9985-829-79-0
  9. Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viite nimega meds.C3.B5n tekst puudub.
  10. Vladimir Hachinski, "How the Brain Injures the Heart", Journal Watch Neurology, September 25, 2007.[2]
  11. Samuels, MA. "The brain-heart connection". Circulation 2007, Circulation. 2007 Jul 3;116(1):77–84.
  12. Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa, toimetanud Piibe Kohava, AS Medicina, lk 257, 258,260–264,284, 2010, ISBN 978-9985-829-94-3
  13. Professional Guide to Diseases. 9th Edition, pg 55–61, 2008, Lippincott Williams&Wilkins, ISBN 0 7817-7899-9.
  14. Tartu Ülikooli Kliinikumi kliinilise keemia uuringud,Veebiversioon (vaadatud 28.04.2013)
  15. Ravimiamet. Koodikeskus.Veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)
  16. Walter Nienstedt, Osmo Hänninen, Antti Arstila, Stig-Eyrik Björkqvist. "Inimese füsioloogia ja anatoomia", Werner Söderström Osakeyhtiö, Kirjastus Medicina, 6 trükk, 2011, toimetaja Georg Loogna, tõlkija Heli Kõiv, keeletoimetaja Tiiu Sulsenberg, ISBN 9985-829-36-0
  17. "Congestive Heart Failure (CHF) in Cats", 22 NOVEMBER 2011 Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  18. "Congestive Heart Failure (CHF) in Cats", 22 NOVEMBER 2011 Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  19. "Congestive Heart Failure (CHF) in Cats", 22 NOVEMBER 2011 Veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  20. E. A. Chandler, R. M. Gaskell, C. J. Gaskell, ”Feline Medicine and Therapeutics”, Blackwell Publishing, 3 ed, lk 519, 2004, ISBN 1-4051-0032-X, Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 15.08.2013)
  21. K.R.Walley, M. Grover, G. L. Raff, J. W. Benge, B .Hannaford and S. A.Glantz Left ventricular dynamic geometry in the intact and open chest dog.Circ Res. 1982;50:573–589, doi: 10.1161/01.RES.50.4.573, Online ISSN: 1524-4571. Veebiversioon (vaadatud 18.05.2013)
  22. Eesti veterinaarravimite register. Prilocard koertele (AKE inhibiitorid), Ravimiameti veebiversioon saidil www.ravimiamet.ee (vaadatud 17.05.2013)

Lisalugemist[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Sunao Tawara, Das Reizleitungssystem des Säugetierherzens. Eine anatomisch-histologische Studie über das Atrioventrikularbündel und die Purkinjeschen Fäden, Jena, 1906, [3] Google`i raamat veebiversioon, vaadatud 17.05.2013]
  • Martin A. Samuels, The Brain–Heart Connection, Contemporary Reviews in Cardiovascular Medicine, Circulation, 2007; 116: 77–84, doi: 10.1161/CIRCULATIONAHA.106.678995, [4]
  • Arnold Katz. Physiology of the heart. 5 ed, Wolters Kluwer /Lippincott Williams & Wilkins, 2011, ISBN 978-1-60831-171-2. Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 31.05.2013)
  • David S. Jones , Broken Hearts: The Tangled History of Cardiac Care , The Johns Hopkins University Press; 1 ed, 2012, ISBN: 978-1421408019.

Amazon`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 06.06.2013)

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Larry P. Tilley, Francis, W. K.Smith Jr., Meg M. Sleeper,Manual of Canine and Feline Cardiology, Saunders; 4 ed. 2007, ISBN 978-1416023982 Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 28.05.2013)], (inglise keeles)
  • Bertram Pitt, Michael Givertz, Ragavendra Baliga, Management of Heart Failure: Volume 1: Medical, Springer, Google'i raamat veebiversioon (vaadatud 16.03.2014) (inglise keeles)
  • HEART FAILURE SOCIETY OF AMERICA. (HFSA) 2010, Comprehensive Heart Failure Practice Guideline.[5], Veebiversioon (vaadatud 07.06.2013) (inglise keeles)(pdf)