Koonus

See artikkel räägib kehast; koonuseks nimetatakse ka koonilist pinda

---

Koonus

Koonus on keha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda lõikav tasand. Neid pindasid nimetatakse vastavalt koonuse külgpinnaks ja koonuse põhjatasandiks. Katte sees paiknevat koonuse põhjatasandi osa nimetatakse koonuse põhjaks ja koonilise pinna tippu nimetatakse koonuse tipuks.

Koonuse all mõistetakse mõnikord ka koonilist pinda ennast. Põhihariduses käsitletakse peamiselt pöördkoonust.

Koonuste liigid

• Pöördkoonus on pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti.
• Võrdkülgne koonus on koonus, mille telglõige on võrdkülgne kolmnurk.

Koonuse ruumala

Iga koonuse ruumala on

$V = \frac 1 3 S_p h,$

kus h on koonuse kõrgus ja S_p on koonuse põhjapindala.

Pöördkoonuse pindala

Pöördkoonuse külgpindala on

$~S_k = \pi r m, \,$

ja põhjapindala on

$~S_p = \pi\cdot r^2$,

kus r on põhja raadius ja m on koonuse moodustaja (tipu kaugus põhjaringjoone punktist).

Koonuse täispindala on järelikult

$~S = S_k + S_p = \pi r (r + m). \,$

Koonuselõiked

 Pikemalt artiklis Koonuselõiked

Koonuselõike all peetakse üldjuhul silmas koonilise pinna (millel puudub põhi) lõiget tasandiga. Koonuse lõiked on kõige üldisemal juhul ring, ellips, parabool või hüperbool.

Pöördkoonuse telglõige on võrdhaarne kolmnurk ja ristlõige on ring.

Koonus vektorruumis

Koonuse all mõistetakse ka reaalse vektorruumi alamhulka K, mis koos punktiga x ∈ K sisaldab c>0 korral ka kõik punktid kujul cx.

Vaata ka

• Kaksikkoonus
• Tüvikoonus
• Kooniline pind
• Koonuselõige