Koonus
| See artikkel räägib kehast; koonuseks nimetatakse ka koonilist pinda |
Koonus on keha, mida piirab koonilise pinna üks kate ja seda lõikav tasand. Neid pindasid nimetatakse vastavalt koonuse külgpinnaks ja koonuse põhjatasandiks. Katte sees paiknevat koonuse põhjatasandi osa nimetatakse koonuse põhjaks ja koonilise pinna tippu nimetatakse koonuse tipuks.
Koonuse all mõistetakse mõnikord ka koonilist pinda ennast. Põhihariduses käsitletakse peamiselt pöördkoonust.
Sisukord |
Koonuste liigid [muuda]
- Pöördkoonus on pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti.
- Võrdkülgne koonus on koonus, mille telglõige on võrdkülgne kolmnurk.
Koonuse ruumala [muuda]
Iga koonuse ruumala on
kus h on koonuse kõrgus ja Sp on koonuse põhjapindala.
Pöördkoonuse pindala [muuda]
Pöördkoonuse külgpindala on
ja põhjapindala on
,
kus r on põhja raadius ja m on koonuse moodustaja (tipu kaugus põhjaringjoone punktist).
Koonuse täispindala on järelikult
Koonuselõiked [muuda]
Pikemalt artiklis Koonuselõiked
Koonuselõike all peetakse üldjuhul silmas koonilise pinna (millel puudub põhi) lõiget tasandiga. Koonuse lõiked on kõige üldisemal juhul ring, ellips, parabool või hüperbool.
Pöördkoonuse telglõige on võrdhaarne kolmnurk ja ristlõige on ring.
Koonus vektorruumis [muuda]
Koonuse all mõistetakse ka reaalse vektorruumi alamhulka K, mis koos punktiga x ∈ K sisaldab c>0 korral ka kõik punktid kujul cx. [1]
Vaata ka [muuda]
Viited [muuda]
- ↑ Ü. Kaasik, Matemaatikaleksikon (2002)


,