Suur vereringe

Allikas: Vikipeedia

Suur vereringe ehk kehavereringe (ladina circulatio systemica) on vereringe osa suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomadel.


Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suures vereringes liigub vere südame vasakust vatsakesest, aorti, väiksematesse arteritesse ning juussoonte kaudu kogu kehasse moodustades arteriaalse süsteemi. Edasi saab alguse venoosne süsteem, milles voolab venoosne veri väikeste veenide ja õõnesveenide kaudu suubudes südame paremasse kotta.[1] Südame paremast kojast liigub veri kopsuvereringe kaudu kopsu või kopsudesse.

Vererõhk suures vereringes on kõrgem kui väikeses vereringes.

Inimese normaalse südame joonis arterite ja veenidega eestvaates

Veenid (osaline)[muuda | redigeeri lähteteksti]

Venoosne veri koguneb südame paremasse kotta ülemise ja alumise õõnesveeni kaudu.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 741:2004.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]