Rõhk

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib füüsika mõistest; keeleteaduse mõiste kohta vaata artiklit Rõhk (keeleteadus); muusika mõiste kohta vaata artiklit Rõhk (muusika).

Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega:


p = \frac{F}{S}\,,
kus
  • p = rõhk
  • F = jõud
  • S = pindala.

Rõhu ühik SI-süsteemis on paskal, 1  Pa = 1  \frac {N}{m^2}\,.

Kui välisjõud mõjub tahkele kehale, siis annab keha rõhu edasi mõjuva jõu suunas. Vedelikud ja gaasid alluvad Pascali seadusele.

Pascali seadus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Pascali seadus

Vedelikud ja gaasid annavad neile mõjuva rõhu edasi kõikides suundades ühesuguselt.

Vedelikusamba rõhk[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vedelikusamba rõhk

Ühendatud anumad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Ühendatud anumad

Kuna vedelikus on samal sügavusel rõhk ühesugune, siis sellest järeldub vedeliku tasakaalu tingimus ühendatud anumas. Paigaloleva ühtlase koostisega vedeliku vaba pind on suvalise kujuga ühendatud anumates samal kõrgusel.

Kui ühendatud anumatesse valada erineva tihedusega vedelikke, siis jääb rõhk samal sügavusel ikkagi ühesuguseks, kuid vedelikusammaste kõrgused on erinevad.

Archimedese jõud ehk üleslükkejõud[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Archimedese jõud

Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = ρ V g, kus ρ on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja g vaba langemise kiirendus.

Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]