Adrenaliin

Allikas: Vikipeedia
Adrenaliini struktuur

Adrenaliin ehk epinefriin (keemiline valem C9H13NO3) on katehhoolamiinide hulka kuuluv virgatsaine ja neurohormoon, mis eritub koos noradrenaliiniga stressiolukorras. Adrenaliin on sümpatomimeetiline monoamiin, mida toodavad neerupealised. Hormooni isoleeris ja avastas 1895. aastal poola füsioloog Napoleon Cybulski.

Adrenaliin aktiveerib adrenoretseptoreid, mida tähistatakse tähtedega α ja β.

  • α-adrenoretseptor
    • α1-adrenoretseptor
      • α1A, B ja D-adrenoretseptor
    • α2-adrenoretseptor
      • α2A, B, C ja D-adrenoretseptor
  • β-adrenoretseptor
    • β1, 2 ja 3-adrenoretseptor

Laias laastus võib öelda, et α-adrenoretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile. β2-adrenoretseptorid on aga adrenaliinile umbes 100 korda tundlikumad kui noradrenaliinile.

Kui adrenaliin väljastatakse vereringesse, mõjub see mitmetele adrenergilistele retseptoritele ning sel on mitmeid keha mõjutavaid efekte. See kiirendab südamerütmi ja löögi mahtu, laiendab pupille ja ahendab arterioole nahas ja maos, suurendades neid lihastes. Adrenaliin tõstab veresuhkru taset suurendades maksas glükogeeni hüdrolüüsi glükoosiks. Adrenaliinil on immuunsussüsteemi nõrgendav mõju.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]