Vesikirp

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib vähiperekonnast; seeneliigi kohta vaata artiklit põleseen.

Vesikirp
Daphnia magna, näha on munakobarad
Daphnia magna, näha on munakobarad
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond Vähid Crustacea
Klass Lõpusjalgsed Branchiopoda
Selts Vesikirbulised Cladocera
Sugukond Daphniidae
Perekond Vesikirp Daphnia
Müller, 1785
Poegiv vesikirp
Daphnia magna liikumine aegluubis

Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooplanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais.

Enamik vesikirbuliike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2–5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.

Morfoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Nende kehal on eristatav pea, rindmik ja tagakeha. Rindmik asub kahepoolmelises kojas. Paljudel liikidel on koda läbipaistev. Vesikirpude iseloomulikeks elunditeks on liitsilmad, pikad kaheharulised harjastega tagatundlad ja paar tagakeha harjaseid.

Eluviis[muuda | muuda lähteteksti]

Enamikul vesikirpudel on arenenud filtratsiooniaparaat, mistõttu on nad filtreerijad, kuid leidub ka röövloomi. Filtreerijate peatoiduks on ainuraksed vetikad, detriit ja bakterid, laborites on neile edukalt söödetud ka pärmseeni.

Ökoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

Vesikirbud on tähtsad toiduobjektid paljudele suurematele veeorganismidele, näiteks kaladele. Samuti on nad asendamatuks toiduks arvukatele putukavastsetele (näiteks kiilivastsetele) ja ainuõõssete hõimkonda kuuluvatele hüdradele. Seega moodustavad nad veekogus tähtsa toiduahela lüli.

Vesikirpe on kasutatud ka veeseisundi indikaatoritena[viide?].

Fotol olev vesikirp kuulub perekonda kiivrik. Lisaks on fotol näha tema haudetaskus olev embrüo

Süstemaatika[muuda | muuda lähteteksti]

Alamperekond Daphnia

    • D. ambigua
    • D. arenata
    • D. catawba
    • D. cheraphila
    • D. latispina
    • D. melanica
    • D. middendorffiana
    • D. minnehaha
    • D. neo-obtusa
    • D. obtusa
    • D. oregonensis
    • D. parvula
    • D. pileata
    • D. prolata
    • Daphnia pulex
    • D. pulicaria
    • D. retrocurva
    • D. tanakai
    • D. tenebrosa
    • D. villosa

Alamperekond Hyalodaphnia

    • D. curvirostris
    • Vesikirbu südamelöök
      D. dentifera
    • D. dubia
    • D. galeata
    • D. hyalina
    • D. laevis
    • D. longiremis
    • D. mendotae
    • D. thorata
    • D. umbra

Alamperekond Ctenodaphnia

    • D. brooksi
    • D. ephemeralis
    • D. exilis
    • D. lumholtzi
    • Daphnia magna
    • D. salina
    • D. similis
Fotol on näha kiivriku perekonda kuuluva vesikirbu püsimuna. Püsimunad on munad, mis tekkivad kui veekogus elutingimused halvenevad, nt tuleb talv. Kirbud moodustavad püsimunad ja need lastakse veekogu põhja, need võivad seal olla aastakümneid või isegi aastasadu, kui elutingimused paranevad, tõusevad munad pinnale ja nendest kooruvad uued kirbud.

Eesti liike[muuda | muuda lähteteksti]