Vesikirp

Allikas: Vikipeedia
Vesikirp
Daphnia magna, näha on munakobarad
Daphnia magna, näha on munakobarad
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Lülijalgsed Arthropoda
Alamhõimkond: Vähid Crustacea
Klass: Lõpusjalgsed Branchiopoda
Selts: Vesikirbulised Cladocera
Sugukond: Daphniidae
Perekond: Vesikirp Daphnia
Müller, 1785

Vesikirp ehk kiivrik (Daphnia) on vesikirbuliste seltsi kuuluv väikeste vähiliste perekond. Vesikirbud moodustavad paljudes mageveekogudes suure osa zooplanktonist, olles seega tähtis lüli veeökosüsteemi toiduahelais.

Enamik vesikirbu liike elab magevees, näiteks tiikides, jõgedes, järvedes, kuid ka näiteks happelistel sooaladel. Nende suurus on 0,2–5 mm. Vesikirpudele on omane hüplev liikumine, mille tagavad suhteliselt pikad kaheharulised tagatundlad.

Morfoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Nende kehal on eristatav pea, rindmik ja tagakeha. Rindmik asub kahepoolmelises kojas. Paljudel liikidel on koda läbipaistev. Vesikirpude iseloomulikeks elunditeks on liitsilmad, pikad kaheharulised harjastega tagatundlad ja paar tagakeha harjaseid.

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikul vesikirpudel on arenenud filtratsiooniaparaat, mistõttu on nad filtreerijad, kuid leidub ka röövloomi. Filtreerijate peatoiduks on ainuraksed vetikad, detriit ja bakterid, laborites on neile edukalt söödetud ka pärmseeni.

Ökoloogia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vesikirbud on tähtsad toiduobjektid paljudele suurematele veeorganismidele, näiteks kaladele. Samuti on nad asendamatuks toiduks arvukatele putukavastsetele (näiteks kiilivastsetele) ja ainuõõssete hõimkonda kuuluvatele hüdradele. Seega moodustavad nad veekogus tähtsa toiduahela lüli.

Vesikirpe on kasutatud ka veeseisundi indikaatoritena [viide?].

Süstemaatika[muuda | redigeeri lähteteksti]

Alamperekond Daphnia

    • D. ambigua
    • D. arenata
    • D. catawba
    • D. cheraphila
    • D. latispina
    • D. melanica
    • D. middendorffiana
    • D. minnehaha
    • D. neo-obtusa
    • D. obtusa
    • D. oregonensis
    • D. parvula
    • D. pileata
    • D. prolata
    • D. pulex
    • D. pulicaria
    • D. retrocurva
    • D. tanakai
    • D. tenebrosa
    • D. villosa

Alamperekond Hyalodaphnia

    • D. curvirostris
    • D. dentifera
    • D. dubia
    • D. galeata
    • D. hyalina
    • D. laevis
    • D. longiremis
    • D. mendotae
    • D. thorata
    • D. umbra

Alamperekond Ctenodaphnia

    • D. brooksi
    • D. ephemeralis
    • D. exilis
    • D. lumholtzi
    • D. magna
    • D. salina
    • D. similis