Veresoon

Allikas: Vikipeedia

Veresoon (ladina keeles vas sanguineum, mitmuses vasa sanguinea; varasemas eesti keeles ka: aader) on looma, sealhulgas inimese torukujuline elund (soon), milles voolab veri. Veresooned kuuluvad vereringeelundkonda.

Veri ringleb mööda veresooni, liikudes südamest kudedesse ja kudedest tagasi südamesse. Kõrgematel loomadel moodustavad veresooned koos südamega suletud süsteemi, kus voolav veri on alati seinte vahel. Vere ja teiste kudede vaheline põhiline ainevahetus toimub kõige väiksemate veresoonte, juuspeente kapillaaride seinte kaudu.

Südamest kudede poole viivaid veresooni nimetatakse arteriteks. Kõige suurem neist on aort, mis imetajatel (sealhulgas inimesel) väljub südame vasakust vatsakesest. Aort hargneb väiksemateks arteriteks. Kõige väiksemaid artereid nimetatakse arterioolideks. Need suubuvad kapillaaridesse.

Verd südame suunas juhtivaid veresooni nimetatakse veenideks. Kapillaarid suubuvad kõige väiksematesse veenidesse, mida nimetatakse veenuliteks. Sealt kulgeb veri suurematesse veenidesse. Kõige suuremad veenid on kaks õõnesveeni, mille kaudu imetajatel jõuab veri südame paremasse kotta.

Inimeste ja teiste kõrgemate selgroogsete suures vereringes kannavad arterid hapnikurikast verd (arteriaalset verd) ja veenid hapnikuvaest verd (venoosset verd), väikeses vereringes ümberpöördult.

Inimesel algab väike vereringe südame paremast vatsakesest kopsutüvega, suur vereringe saab alguse südame vasakust vatsakesest aordiga.

Klassifikatsioon[muuda | redigeeri lähteteksti]

Veresooned liigitatakse nii ehituse, jämeduse kui kulu põhjal:

Veresoone ehitus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Arteri või veeni sein koosneb:

  1. sisekestast ehk intimast;
  2. keskkestast ehk meediast;
  3. väliskestast ehk adventiitsiast.

Sisekest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Sisekest ehk intima (lad. k. tunica intima) koosneb ühestainsast kihist veresoone pikisuunas asetsevatest endoteelirakkudest, mis moodustavad ühekihilise lameepiteeli. Endoteelirakkude all asub subendoteliaalkiht, mis koosneb sidekoest.

Sisekesta kaudu toimub gaasi-, vedeliku- ja ainevahetus vere ja ümbritseva koe vahel.

Kapillaari sein koosnebki põhiliselt endoteelirakkude kihist, basaalmembraanist ja mõnikord sidekoest[1]

Keskkest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskkest ehk meedia (lad. k. tunica media) koosneb silelihaskihist, mille suurus oleneb veresoone tüübist.

Kummalgi pool lihaseid asetseb elastne kiuline sidekude.

Suurte veenide keskkestas asuvad ka soonte sooned.

Südamele lähedasemad arterid on elastset tüüpi, distaalsemad on lihaselist tüüpi.

Väliskest[muuda | redigeeri lähteteksti]

Väliskest ehk adventiitsia (lad. k. tunica adventitia) on veresoont ümbritsev kohev sidekude, millega soon kinnitub oma ümbrusse.

Suuremate veresoonte väliskest sisaldab peeni soonte sooni, mis varustavad verega veresoone seina. Väiksemate veresoonte seinu varustab veresoone enda õõs (luumen).

Väliskest sisaldab ka keskkesta lihaseid innerveerivaid närve.

Kapillaarid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Kapillaarid

Kapillaarid on kõige peenemad veresooned. Nad on nähtavad ainult mikroskoobi all. Inimorganismis on kapillaaride arv väga suur, nende kogupikkus on üle 100 000 km.

Elundi puhkeolekus on suurem osa kapillaare suletud ja verevool neis sel ajal seisab.

Kapillaaride seinaks on ühest rakkude kihist koosnev epiteel.

Ainevahetus kudede ja vere vahel toimub ainult kapillaarides. Läbi nende lähevad verest kudedesse mitmesugused toitained, hapnik ja osa vereplasmast, millest moodustub lümf. Kudedest tuleb verre süsihappegaas ja teised ainevahetuse jääkproduktid.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]


Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Andres Arend, Marina Aunapuu, Piret Hussar, Ülo Hussar, Peeter Roosaar. "Histoloogia praktikum", 2006