Südamevatsake

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib südame osast; aju osa kohta vaata artiklit Ajuvatsake

Südamevatsakeseks (ladina ventriculus cordis) nimetatakse paljude suletud kardiovaskulaarsüsteemiga loomade südames paiknevat ühte või kahte õõnt.[1]

Südamevatsakese areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti kui ka indiviiditi.

Roomajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamikel tänapäevastel roomajatel (va krokodillilised) on üksainus südamevatsake.[2]

Maolistel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Madude südamevatsakeste arvus pole lõplikult selgusele jõutud. Osade uurijate arvates on madudel nii parem kui ka vasak südamevatsake. Paljude uurijate arvates ei ole selle õõnte vahel olevad seinad täielikult sulgunud ja seetõttu nimetatakse seda üheks südamevatsakeseks.

Südamevatsake koosneb kolmest omavahel ühenduses olevast osast[3] (vasakult paremale) : arterioosõõs, venoosõõs ja kopsuõõs.

Atrioventrikulaarklapid suunavad verevoolu, sulgedes vatsakesesisese kanali (ingl interventricular canal), südamelõtve ajal erinevatesse alamkambritesse.

Vatsakese kopsuõõnest väljub paaritu kopsutüvi (truncus pulmonalis) ja annab südame juures vasaku ja parema haru.

Südamevatsakese omapärasele ehitusele vaatamata ringleb madudel veri nii suures kui väikeses vereringes.

Imetajatel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koduloomadel loetakse südame tipp vasaku vatsakese juurde kuuluvaks.

Inimestel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Inimestel on südamevatsakesi, milledel esineb struktuurseid erinevusi, kaks:

Nendesse õõntesse siseneb südame kodadest veri ja liigub suurtesse arteritesse.

Inimese normaalne süda arterite ja veenidega eestvaates

Parem vatsake[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Parem vatsake

Südame parema koja ja parema vatsakese vaheline suue on suletud parema atrioventrikulaarklapiga (valva atrioventricularis dextra) ehk koja-vatsakeseklapiga.[4]

Vasak vatsake[muuda | redigeeri lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis Vasak vatsake

Südame vasaku koja ja vasaku vatsakese vaheline koja-vatsakesesuue on varustatud vasaku koja-vatsakeseklapiga (valva atrioventricularis sinistra).[5]

Südame vasaku vatsakese aordisuistikust lähtub üksainus aort. Aordi alguses paikneva aordiklapi (valva aortae) ja edasi üleneva aordi kaudu väljub veri südame vasakust vatsakesest.[6]

Süda]]me vasaku ja parema vatsakese vahelist, peamiselt südamelihaskoest, seina nimetatakse vatsakestevaheseinaks.[7]

Südame tipp kuulub vasaku vatsakese juurde.

Patoanatoomia[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kaasasündinud südamerikke vatsakestevaheseina defekti (VSD) korral on südame vasaku ja parema vatsakese vahelises vaheseinas erineva suurusega kas üks või mitu auku või puudub sein täielikult.[8]

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. "Meditsiinisõnastik" 747:2004.
  2. Elliott Jacobson, Infectious Diseases and Pathology of Reptiles: Color Atlas and Text, lk 18, 2007, CRC Press, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
  3. Bonnie Ballard, Ryan Cheek, Exotic Animal Medicine for the Veterinary Technician, 2.trükk, lk 122, 2010, Blackwell Publishing, Google'i raamatu veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
  4. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 151, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  5. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 152, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.
  6. The Cardiovascular System The heart, Chapter 21, lk 556, veebiversioon (vaadatud 27.05.2014) (inglise keeles)
  7. "Meditsiinisõnastik" 825:2004.
  8. "Meditsiinisõnastik" 825:2004.

Välisallikad[muuda | redigeeri lähteteksti]