Päriskonnalised

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib kahepaiksete seltsist, perekonna kohta vaata artiklit Konn (perekond).

Päriskonnalised
Litoria caerulea
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Kahepaiksed Amphibia
Selts: Päriskonnalised
Ladinakeelne nimetus
Anura
Merrem, 1820
██ Konnade levila
██ Konnade levila

Päriskonnalised ehk anuurid (Anura) on kahepaiksete klassi kuuluv selts.

Sõna "anuurid" tähendab kreeka keeles 'sabatud' (αν + ουρα 'saba'). Tõepoolest, üksnes mõnel päriskonnalisel on täiskasvanuna lühike saba, enamikul liikidel puudub see täielikult. Siiski on päriskonnaliste kullestel pikk saba, mis näitab, et päriskonnalised põlvnevad sabaga esivanematest.

Päriskonnalisi nimetatakse sageli lihtsalt konnadeks (laiemas mõttes, kitsamas mõttes peetakse konnade all silmas perekonda konn (Rana)).

Päriskonnaliste selts jaguneb kolme alamseltsi: Archaeobatrachia, Mesobatrachia ja Neobatrachia.

"Loomade elu" jagab päriskonnalised viide alamseltsi, lähtudes selgroolülide liigestumise iseärasustest: kaksilohulised (Amphicoela), tagalohulised (Opisthocoela), erilohulised (Anomocoela), eeslohulised (Procoela) ja võõriklohulised (Diplasiocoela). Raamat eristab 19 sugukonda ja 176 perekonda. [1]

Päriskonnalised on levinud kõigis maailmajagudes peale Antarktise. Nad puuduvad üksnes Põhja-Jäämere saartel ja rannikul ning mõnel ookeanisaarel, näiteks Uus-Meremaa Lõunasaarel. Nad vajavad eluks niiskust, mistõttu neid ei ela ka Saharas ega Araabia poolsaare põhja- ja keskosas, kus on nende jaoks liiga kuiv.

Ürgseimate päriskonnaliste jäänused on leitud Põhja-Madagaskari alamtriiase ladestikust. Need kuulusid konnale Protobatrachus massinoti, kes oli umbes 10 cm pikk ja 16 selgroolüliga. Sealjuures olid kõik kerepiirkonna lülid peale esimese roietega (näiteks eeslohulistel ja võõriklohulistel puuduvad roided üldse). 3 sabalüli paiknesid lühikeste niudeluude vahel. Küünar- ja kodarluu, samuti sääre- ja pindluu polnud veel omavahel kokku kasvanud. [1]

Välimus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Täiskasvanud konni iseloomustavad pikad tagajalad, lühike keha, varvastevahelised ujunahad, esiletulevad (enamasti suhteliselt suured) silmad ja saba puudumine, mis on olemas sabakonnalistel (Caudata).

Eluviis[muuda | redigeeri lähteteksti]

Enamik konni on poolveelise eluviisiga, maapinnal suudavad nad kergelt liikuda kas hüpates või ronides.

Paljunemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tavaliselt arenevad nende munad, mis moodustavad klimpja olluse (kudu), vees. Nende vastsed, kes arenevad vees, hingavad lõpustega. Viimaseid kutsutakse (konna)kullesteks.

Toitumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konnad on karnivoorid: nad söövad lülijalgseid, rõngusse ja tigusid.

Krooksumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konnade üks iseäralikumaid tunnusjooni on silmatorkav hääl (krooksumine), mida võib kuulda nii päeval kui öösel, eriti aga kudemisperioodil.

Paaritumine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Konnade omapärast paaritusasendit kopulatsioonil nimetatakse ampleksiks.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 "Loomade elu", 5. kd., lk. 52, 53

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]