Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond

Allikas: Vikipeedia

Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond (saksa keeles Fürstentum Braunschweig-Wolfenbüttel) oli Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna alajaotus, mille ajalugu ilmestasid arvukad jagunemised ja taasühinemised. Welfide erinevad dünastilised liinid valitsesid Braunschweig-Wolfenbüttelit kuni Saksa-Rooma riigi lõpetamiseni aastal 1806. Viini kongressi tulemusena loodi aastal 1814 selle järglasriik Braunschweigi hertsogkond.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Keskaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Pärast seda, kui Heinrich Lõvi lapselapsele Otto Lapsele anti keiser Friedrich II poolt 21. augustil 1235 keiserliku läänina endised perekonna pärusvaldused (paiknesid tänapäeva Alam-Saksi ida- ja Saksi-Anhalti põhjaosas) Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonna nime all, jagati hertsogkond aastatel 1267/1269 tema poegade vahel.

Albrecht I-le (kutsutud ka Albrecht Suureks) (1236–1279) anti alad Braunschweigi-Wolfenbütteli, Einbecki-Grubenhageni ja Göttingeni-Oberwaldi ümbruses. Seega asutas ta Braunschweigi vanema liini ja pani aluse sellele, mida hiljem kutsuti Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnaks. Tema vend Johann (1242–1277) päris maad Lüneburgi ümbruses ja asutas Lüneburgi vanema liini. Braunschweigi linn jäi ühisvalitsemise alla.

Braunschweigi(-Wolfenbütteli) ala jagunes järgnevatel aastakümnetel edasi. Näiteks jagunesid mõneks ajaks Grubenhageni ja Göttingeni liinid. Sarnasel viisil jagunesid aastal 1432 valdused Deisteri mägede ja Leine jõe vahel, mis olid vahepeal saadud Braunschweigi keskmiselt liinilt, edasi Calenbergi vürstkonna moodustamiseks. Edaspidi toimus uusi taasühinemisi ja jagunemisi.

Hertsogkonna vapp Schedeli maailmakroonikas aastast 1493

Vahepeal sai hertsogitel villand pidevatest vaidlustest Braunschweigi linna kodanikega ja aastal 1432 viisid nad oma residentsi Wolfenbüttelisse, mis asus Okeri jõe soises nõos umbes 12 km Braunschweigist lõunas. Braunschweig-Lüneburgi hertsogitele siia ehitatud loss – koos hertsogi kantselei, konsistooriumi, kohtute ja arhiividega – sai hiiglasliku regiooni juhtimiskeskuseks, kust valitseti hertsogkonna Wolfenbüttel-Braunschweigi osa. Pikka aega valitses see ka Calenberg-Göttingeni ja Grubenhageni vürstkondi, Halberstadti piiskopkonda, suuri osasid Hildesheimi peapiiskopkonnast, Hohnsteini ja Regensteini krahvkondi, Klettenbergi ja Lohra parunkondi ja osi Hoya krahvkonnast Weseri alamjooksul. Selle kohtu tähtsus oli tähendusrikas paljudele käsitöölistele. Sadu puitraamistuses hooneid ehitati kohtule, kodanikele ja hertsogi vajadusteks, alguses juhuslikult, hiljem vastavalt hertsogi ja tulekaitse nõuetele. Linna arengu õitseaegadel nimetati selle osad erinevate hertsogite järgi: Auguststadt läänes, Juliusstadt idas ja Heinrichstadt.

Pärast hertsogkonna kaheteistkümnendat jagamist aastal 1495, millega Braunschweig-Calenberg-Göttingeni vürstkond taasjagati selle komponentosadeks, sai hertsog Heinrich Vanem Braunschweigi maad, mille nimele lisati uue residentsi Wolfenbütteli nimi. Siit alates sai vürstkonna nimeks "Braunschweig-Wolfenbüttel".

Varauusaeg[muuda | redigeeri lähteteksti]

Järgnevalt valitsesid hertsogid Heinrich Noorem, Julius ja Heinrich Julius, kelle juhtimisel Wolfenbütteli linn laienes ja vürstkond saavutas ülesaksamaalise tähtsuse.

Aastal 1500 sai Braunschweig-Wolfenbüttel Saksa-Rooma riigi Alam-Saksi ringkonna osaks.

Aastatel 1519 kuni 1523 pidas vürstkond Hildesheimi ja Lüneburgi vürstkondadega Hildesheimi piiskopkonna vaenuse sõda, mis, vaatamata hävitavale kaotusele Soltau lahingus andis lõpuks Braunschweig-Wolfenbüttelile suure lisaterritooriumi.

Ducatus Brunsvicensis aastal 1645

Kolmekümneaastases sõjas oli Wolfenbüttel tugevaim kindlus Põhja-Saksamaal, kuid sai sõjas tugevasti kannatada. Wolfenbütteli liin suri sõja ajal välja.

Aastal 1571 said Calvörde loss ja küla tänu hertsog Juliusele vürstkonna osaks.

Aastal 1635 võttis hertsog August Noorem teisejärgulisest Lüneburg-Dannenbergi liinist võimu vürstkonnas oma kätte ja asutas uue Braunschweigi liini. Tema valitsemise ajal saavutas Wolfenbüttel oma kultuurilise õitsengu tipu. Üks tema suurimatest saavutustest oli Wolfenbütteli raamatukogu hoone, suurim sel ajal Euroopas. Aastal 1671 sai vana Welfi hertsogite soovunelm tõeks, kui erinevate dünastiliste liinide ühendarmee oli võimeline vallutama Braunschweigi linna ja lisama selle oma valdustega.

Aastal 1735, kui dünastiline liin välja suri, tekkis veel üks kõrvalliin: aastal 1666 asutatud Braunschweig-Bevern liin.

Aastatel 1753/1754 naasis Wolfenbütteli hertsogite residents Braunschweigi, äsjaehitatud Braunschweigi lossi.

Seega kaotas linn iseseisvuse, mida oli nautinud alates 15. sajandist. Mõju Wolfenbüttelile oli katastroofiline, nagu oli näha hiljemehitatud puitraamistusega hoonetest. 4000 linlast järgnes hertsogiperele ja Wolfenbütteli elanikkond vähenes 12 000 kuni 7000. Ainult arhiivid, kirikuamet ja raamatukogu jäid kui side möödunud aegadega. Braunschweigist pilgati, et Wolfenbüttel oli mandunud "leskede linnaks" (Witwensitz).

Ulatuslikud aiad kolme linnavärava (Herzogtor, Harztor ja Augusttor) ees anti endistele aednikele pikaajkalisele rendile. Selle tulemusel loodi moosivabrikud, mis ilmestasid Wolfenbüttelit kuni 20. sajandini. Herzogtori esised arvukad aiad kasvasid, kuni jõudsid lõpuks Lechlumi metsani (Lechlumer Holz). Ala lõunaserva jäi väike aastal 1733 ehitatud Antoinettenruh suveloss. Wolfenbüttelist sai koolide linn. Aastal 1753 asutati õpetajate kool, mis alustas lastekodus ja kolis hiljem tänapäevase Harztorwalli kooli hoonesse.

Poliitiliselt oli Braunschweig-Wolfenbüttel üks Preisimaa lähemaid liitlasi. Kuigi veidi varem oli Habsburgist keiser kõige tähtsam liitlane poliitiliste abielude kaudu, sai Welfide Wolfenbütteli liin lähedaseks Hohenzollernitega Preisi kroonprintsi Friedrichi ja Elisabeth Christine abielu kaudu. Abielu organiseerisid Friedrich Wilhelm I ja Ferdinand Albrecht. Nad algatasid ka "relvavendluse" väikeriigi ja suure Preisi kuningriigi vahel. Arvukalt Braunschweig-Wolfenbütteli ohvitsere teenis Preisi armee kõrgetel kohtadel, kõige tuntumad Seitsmeaastases sõjas. Vürstkonna rügemendid esinesid liitlasarmees Lääne-Preisimaal ja eriti liitlas-Braunschweig-Lüneburgi kuurvürstkonnas. Braunschweigi ja Preisimaa vahelise sõjalise liidu silmapaistev esindaja oli Braunschweigi ja Lüneburgi hertsog, troonipärija Ferdinand von Braunschweig-Wolfenbüttel.

Karl I ajal oli suuri saavutusi kultuuri- ja teaduspõllul: edendati teatrit ja julgustati haridust. Aastal 1753 asutati hertsogi kunsti ja loodusloo kollektsioon – Loodusloo muuseumi eelkäija. Need olulised kollektsioonid olid kogutud Braunschweigi hertsogite poolt. Kuigi Wolfenbüttel taandus, koges Braunschweig nüüd kultuurilist tõusu.

Augustis 1784 jäi Johann Wolfgang von Goethe Braunschweigi poliitilisele missioonile koos hertsog Karl Augustiga. Ajal, kui poliitiline olukord Austria ja Preisimaa vahel hakkas taas kord üle kuumenema, plaanisid väikesed ja keskmised Saksa riigid luua tasakaalustavaks jõuks suurema riigi. Hertsog Karl Wilhelm Ferdinandil paluti ühineda vürstide liiduga (Fürstenbund), mida ta tegi 30. augustil.

Salamissioon oli maskeeritud perekonna visiidiks sügislaada ajal. Õukonnaelu määras ajastuse viibida Bohlwegi residents-lossis.

Napoleoni ajastu ja muundumine Braunschweigi hertsogkonnaks[muuda | redigeeri lähteteksti]

Saksa väikeriikide arvu vähendamise tulemusel anti 25. veebruaril 1803 vürstkonnale ilmalikustunud Gandersheimi ja Helmstedti kloostrite territooriumid. Aastal 1806 sai hertsog Karl Wilhelm Ferdinand Preisi kindralina Auerstedti lahingus surmavalt haavata. Pärast lühikest segadusteaega okupeeriti Braunschweig aastateks 1807 kuni 1813 prantslaste poolt ja anti Vestfaali kuningriigile.

Pärast Napoleoni valitsemise lõppu taasasutati riik Braunschweigi hertsogkonna nime all.

Beverni kõrvalliin[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstkond tekkis pärimisvaidlustes Ferdinand Albrecht I ja tema vendade vahel. Aastal 1667 anti Ferdinand Albrechtile Beverni loss Holzmindeni lähistel. Tema – ja hiljem tema poeg Ferdinand Albrecht II – olid Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverni vürstid. Aastal 1735 võttis Ferdinand Albrecht II Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonna üle, alluv vürstkond läks tagasi Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkonnale.

Braunschweig-Wolfenbütteli valitsejate loend[muuda | redigeeri lähteteksti]

Braunschweig-Wolfenbütteli vürstkond oli vürstkond Braunschweig-Lüneburgi hertsogkonnas, mille ajalugu iseloomustasid arvukad jagunemised ja taasühinemised. Arvukad Welfide dünastilised liinid valitsesid Braunschweig-Wolfenbüttelit kuni Saksa-Rooma riigi lõpetamiseni aastal 1806. Viini kongressi tulemusena loodi aastal 1814 järglasriik Braunschweigi hertsogkond. Järgnev on kõigi Braunschweig-Wolfenbüttelit valitsenud vürstide loend. Pane tähele, et lisaks tiitlile "Braunschweig-Wolfenbütteli vürst" kasutasid kõik vürstid (mitte ainult valitsejad) ka tiitlit "Braunschweigi ja Lüneburgi hertsog".

Braunschweig-Wolfenbütteli vürstid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsemisaeg Nimi
1267–1279 Albrecht I (1236–1279) asutas Braunschweigi vana liini
1279–1291 tema poegade Heinrich I Imetlusväärse, Albrecht II Paksu ja Wilhelm I ühisvalitsus.
1291. aastal toimus vendadevahelise pärandivaidluse lahendina edasine kinnisvara jagunemine: Heinrich sai Grubenhageni vürstkonna; Albrecht sai Göttingeni vürstkonna ja Wilhelm sai Braunschweig-Wolfenbütteli ümbruse alad. Kui Wilhelm aastal 1292 suri, puhkes tüli selle üle, et kes peaks pärima. Lõpuks taandus Heinrich Grubenhagenisse, jättes Braunschweig-Wolfenbütteli Albrechtile.


Valitsemisaeg Nimi
1291–1292 Wilhelm I
1292–1318 Albrecht II Paks (1268–1318)
1318–1344 Pärast Albrechti surma jagasid tema pojad Otto Leebe, Ernst ja Magnus vürstkonna. Pärast Otto surma ilma pärijateta aastal 1344 jagasid tema kaks venda Ernst ja Magnus kinnisvara omavahel: Ernst sai Oberwaldi ja Göttingeni, samas Magnus Vaga võttis võimu Braunschweig-Wolfenbüttelis.
1344–1369 Magnus Vaga (1304–1369)
1369–1373 Magnus Torquatus (Lüneburgi pärilussõda (1370–88) algas tema ajal; seda jätkasid tema pojad Friedrich ja Bernhard).
1373–1400 Friedrich; pärast Friedrichi mõrva Fritzlari lähistel aastal 1400 toimus mõnda aega Bernhardi ja Heinrichi ühisvalitsemine.
1400–1409 Heinrich Leebe (?–1416); asutas Braunschweigi keskmise liini, mille tema pojad Wilhelm I ja Heinrich esialgu jagasid.
1400–1428 Bernhard, päris Lüneburgi ja asutas Hannoveri dünastia.
1416–1482 Wilhelm I (?–1482)
1482–1491 Wilhelm II (?–1503)
1491–1514 Heinrich Vanem (1463–1514) Rahumeelne.
1514–1568 Heinrich Noorem (1489–1568); - tema ajal ehitati keskaegne linnus (Burg) ümber lossiks (Schloss); ta oli luterluse kirglik vastane ja koondas jõude Schmalkaldeni Liiga vastu loodud katoliikliku liiga selja taha; kolmanda poja pärandist ilmajätmist ei suutnud ellu viia.
1568–1589 Julius (1528–1589); – suur linnaehitaja, kes tegi kindlusest esimese süstemaatiliselt korrastatud renessanssliku linna; aastal 1572 asutas ta raamatukogu, mille tänapäevane nimi viib tagasi kõige tähtsama kogujani, hertsog August Nooremani; ta asutas aastal 1576 ka Helmstedti ülikooli; 16. sajandi algul tugevdas ta kindluste bastione; ta soetas Kalenbergi, Göttingeni ja Diepholzi; Julius oli protestant.
1589–1613 Heinrich Julius (1564–1613) – siis oli kultuuriline õitseaeg Wolfenbüttelis; Heinrich Julius oli Halberstadti piiskop, Helmstedti ülikooli rektor, mõisakohtu president, alkeemik, kütt ja kirjanik.
1613–1634 Friedrich Ulrich (1591–1634)
Braunschweigi keskmise liini Wolfenbütteli haru suri aastal 1634 välja. Tiitel läks üle vanale Lüneburgi liini harule (uus Braunschweigi liin)
1635–1666 August Noorem (1579–1666) – aastal 1643 asus Wolfenbüttelisse, asutas barokkteatri ja Bibliotheca Augusta.
1666–1704 Rudolf August (1627–1704) – vastavalt aruannetele aastast 1677 rajas ta tee läbi Lechlumi metsa; aastal 1671 vallutas ta Braunschweigi linna ja kindluse.
1685–1714 Anton Ulrich (1633–1714) – Anton Ulrich oli poliitik, metseen ja poeet; praegu temanimelise muuseumi asutaja Braunschweigis.
1714–1731 August Wilhelm (1662–1731)
1731–1735 Ludwig Rudolf (1671–1735)
Wolfenbütteli liin suri välja. Tiitel läks üle Braunschweig-Beverni kõrvalliinile
1735 Ferdinand Albrecht II (1680–1735)
1735–1780 Karl I (1713–1780) – asutas Collegium Carolinumi Braunschweigis, portselanitöökoja Fürstenbergis, tuletõrjeüksuse; aastal 1753 viis residentsi Braunschweigi.
1780–1806 Karl II Wilhelm Ferdinand (1735–1806) – oli Preisi armee juhataja; suri Jena lahingus; kuna tema poeg ja pärija suri noorelt ja kaks muud poega ei olnud vastuvõetavad, läks võim noorimale pojale.
1806–1807 Friedrich Wilhelm (1771–1815)
1807–1813 okupeeritud prantslaste poolt (Vestfaali kuningriik)
Aastal 1814 ülendatud Braunschweigi hertsogkonnaks