Wilhelm I

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saksa keisrist; teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata lehekülge Wilhelm I (täpsustus).

Wilhelm I

Wilhelm I ehk Wilhelm Suur (saksa Wilhelm der Große; 22. märts 1797 Berliin9. märts 1888 Berliin) oli Preisimaa kuningas 1861. aastast kuni surmani (regent 1859–1861) ja Saksamaa Keisririigi keiser 1871. aastast kuni surmani.

Wilhelm I oli konservatiivne, kindlate harjumuste ja militaristliku eluviisiga äärmiselt sihikindel mees, kes tõi Preisi poliitikasse Otto von Bismarcki. Ta tegi palju ära Saksamaa ühendamiseks ning saavutas ka enda Saksa keisriks kuulutamise (Versailles' peeglisaalis). Sel puhul ütles ta: Me võtame keisrivõimu üle täie teadmisega kohustusest kaitsta saksa truuduses Riigi ja selle osade õigusi, hoida rahu ja kaitsta Saksamaa sõltumatust, toetudes tema rahva ühendatud jõule. Me võtame selle vastu lootuses, et saksa rahvale saab olema antud nautida tasu oma ägedate ja ohvrimeelsete võitluste eest kestvas rahus ja nendes piirides, mis kindlustavad isamaale aastasadade jooksul puudunud turvalisuse Prantsusmaa uute kallaletungide suhtes.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Vanemad olid: Friedrich Wilhelm III ja Mecklenburg-Strelitz'i suurhertsoginna Augusta Wilhelmine Amalie Luise.

Ta vend oli Preisi kuningas Friedrich Wilhelm IV .

Abielus Sachsen-Weimar-Eisenachi hertsogiriigi hertsoginna Marie Luise Augusta Katharinaga, kellega järglased:

Eelnev:
Friedrich Wilhelm IV
Preisimaa kuningas
18611888
Järgnev:
Friedrich III
Eelnev:
Puudus
Saksa keiser
18711888