Ida-Preisimaa

Allikas: Vikipeedia
Ida-Preisimaa

Coat of Arms of East Prussia.svg
vapp
Flagge Preußen - Provinz Ostpreußen.svg
lipp

Pindala: 36 993.9 km²
Elanikke: 2 490 000 inimest
Pealinn: Königsberg
Ametlikud keeled: saksa keel
Map-Prussia-EastPrussia.svg

Ida-Preisimaa (saksa keeles: Ostpreußen; ladina keeles: Borussia orientalis) oli Läänemere kaguosa Preisimaa regiooni põhiosa 13. sajandist kuni II maailmasõja lõpuni 1945. aasta mais.[1] Aastatel 1772-1829 ja 1878-1945, oli Ida-Preisimaa provints Preisi kuningriigi osa, mille pealinnaks oli Königsberg.

Ida-Preisimaa asus suuresti vanade preislaste ürgsetel aladel. 13. sajandil vallutati alad ristisõja käigus Teutooni ordu poolt. Ürgelanikest baltlased, kes invasiooni üle elasid, ristiti. Järgnevatel sajanditel toimuva saksastamise ja kolonisatsiooni tagajärjel sai sakslastest peamine etniline grupp ning preislastest, poolakatest ja leedulastest said vähemusrahvad. Alates 13. sajandist kuulus Ida-Preisimaa Teutooni ordu valduste hulka. 1466. aastal sõlmitud Thorni teise rahu tagajärjel sai sellest Poola kuningriigi osa. Pärast orduvalduste ilmalikuks muutmist 1525. aastal sai provintsist Preisimaa hertsogkond.[2] Vana preisi keel suri välja 17. sajandil või 18. sajandi alguses.[3]

Pärast Albrecht Hohenzollerni, esimese Preisi hertsogi, surma aastal 1568, sai Joachim II-st, Brandenburgi kuurvürstist, hertsogiriigi kaaspärija. 1577. aastal võtsid Hohenzollernite suguvõsa kaasregendid valitsemise üle Albrechti pojalt, Albrecht Friedrichult. 1618. aastal muutus riigi omanik pärimise teel taaskord ning läks personaaluniooni kaudu Brandenburgi Hohenzollernite valdusesse, uut territooriumi kutsuti Brandenburgi-Preisimaaks. Hohenzollernite suguvõsa maa-alad asusid seega Frankoonias, Brandenburgis, Ida-Preisimaal ning mujal.

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. The Columbia Encyclopedia, Sixth Edition (2008), East Prussia
  2. Ostpreußen: The Great Trek
  3. Encyclopædia Britannica: Old-Prussian-language; Gordon, Raymond G., Jr. (ed.): Ethnologue: Languages of the World, 2005, Prussian