Schleswig-Holstein

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Saksamaa liidumaast; soomuslaeva kohta vaata artiklit Schleswig-Holstein (laev)

Schleswig-Holstein

saksa Schleswig-Holstein
alamsaksa Sleswig-Holsteen
(põhja)friisi Slaswik-Holstiinj
taani Slesvig-Holsten

Scheswig-Holsteini vapp
Schleswig-Holsteini vapp
Schleswig-Holsteini lipp
Landesflagge

Schleswig-Holsteini lipp
Landesdienstflagge
Schleswig-Holsteini lipp


Pindala: 15 799 km²
Elanikke: 2 807 000 (2012)
Pealinn: Kiel
Schleswig-Holsteini asend

Schleswig-Holstein on liidumaa Saksamaa põhjaosas Põhjamere kagu- ja Läänemere edelarannikul.

Haldusjaotus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Liidumaa jaguneb 11 kreisiks ja 4 kreisivabaks linnaks.

Schleswig-Holstein

Kreisid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kreisivabad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Suuremad linnad[muuda | redigeeri lähteteksti]

Koht Linn Elanike arv[1]
(2010)
1 Kiel 239 526
2 Lübeck 210 232
3 Flensburg 88 759
4 Neumünster 76 830
5 Norderstedt 71 992
6 Elmshorn 48 924
7 Pinneberg 42 508
8 Itzehoe 32 368
9 Wedel 32 203
10 Ahrensburg 31 276

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Põhja- ja lõuna Schleswigi jaotus 1920. aasta referendumi tulemusel

Ühisele Schleswig-Holsteini liidumaale eelnesid 11. sajandil moodustunud Schleswigi hertsogkond ja 12. sajandil moodustunud Holsteini krahvkond (1476. aastast hertsogkond), mis 1386. aastal ühendati Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogi ühise valitsemise alla Schleswig-Holsteini hertsogkonda.

1460. aastast oli piirkond personaaluniooni alusel Taani kuningaga liidus Taani kuningriigiga.

Schleswig-Holstein-Gottorfi hertsogid:

Põhjasõja eel 1697. aastal abiellus hertsog Friedrich IV, Rootsi kuninga Karl XII õega ning Põhjasõja algetapil 1700. aastal vallutasid Taani väed Schleswig-Holsteinis Schleswigi hertsogkonna. Rootsi kuninga Karl XII poolt Kopenhaageni piiramise ja Taani alistumise järel vabastas Taani kuningas Frederik IV vallutatud maad ja astus välja Rootsi-vastasest liidust ning taastati status quo (rootslased lahkusid Sjællandist ja taanlased Gottorpist). 1709. aastal aga asus Taani jälle Rootsiga sõdima, kuid kindral Magnus Stenbock lõi Helsingborgi lahingus Taani armeed ja sundis selle Rootsist lahkuma. Pärast seda keskendusid taanlased Rootsi valdustele Põhja-Saksamaal.

1712. aastal püüdis Rootsi veel kord sõjaõnne enda kasuks pöörata, Rootsi väed kindral Magnus Stenbocki juhatusel tungisid Rügenisse, et Poolasse sisse marssida. Ent Taani laevastik purustas Hiddensee all Rootsi abieskaadri. Siiski lõi Stenbock 1712. aastal Gadebuschi lahingus Taani ja Saksimaa ühendatud väeüksust. Pärast seda liikusid rootslased Tönningi kindlusse Holstein-Gottorpis, kus taanlased nad peagi ümber piirasid. Nälja ja haiguste tõttu suri rootslastel 3000 sõdurit, allesjäänud 9000 meest kapituleerusid 16. mail 1713[2]. 1713. aastal vallutasid liitlasväed kõik Rootsi valdused Saksamaal. 3. juunil 1720 sõlmis Rootsi Taaniga Frederiksborgi lossis Frederiksborgi rahu, mille kohaselt Taani sai Schleswigi Gottorpi-osa ja see liidendati ametlikult Taaniga 1721. aastal.

Napoleoni sõdade järel, 1815. aastal liitus Holsteini hertsogkond Saksa Liitu.

1864. aastal pärast Teist Schleswigi sõda Taaniga, läks Holsteini piirkond Austria keisririigi võimu alla ja Schleswig Preisi kuningriigi võimu alla, pärast aga Preisi-Austria sõda 1866. aastal muudeti Schleswig-Holstein Preisi kuningriigi provintsiks.

1920. aastal toimunud referendumi tulemusena liitus Põhja-Schleswig Taani kuningriigiga.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. citypopulation.de vaadatud 22.04.12
  2. Peter Wilson. "German armies: war and German politics, 1648–1806", Routledge, 1998. ISBN-13: 978-1857281064.

Välislink[muuda | redigeeri lähteteksti]