Maria Theresia

Allikas: Vikipeedia
Maria Theresia, Ungari ja Böömi kuninganna, Austria ertshertsoginna

Maria Theresia [mari:a tere:zia] (13. mai 171729. november 1780) oli Austria ertshertsoginna ja Ungari kuninganna 17401780, ühtlasi ka viimane Habsburgide soost pärinev monarh (tema järglasteks olid Habsburgid-Lotringid).

Maria Theresia oli Karl VI tütar, Franz I Stephani naine ja Joseph II, Leopold II ja Marie-Antoinette'i ema. Ta sai Austria troonile seetõttu, et tema isal polnud poegi, kes elanuks tollest kauem, seetõttu oli Karl VI koostanud pragmaatilise sanktsiooni, mis andis õiguse ka naissoost järglasel Austria valdused pärida. Esialgu kiitsid enamik riike selle heaks, kuid kui Karl suri, olid pea kõik Saksa riigid ning muidugi ka Austria põlisvaenlane Prantsusmaa kuningriik Habsburgide impeeriumist tükikest himustamas, mistõttu puhkes Austria pärilussõda (1740–1748).

Austria pärilussõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maria Theresial õnnestus siiski saada Ungari aadlike toetus ning seetõttu oli ta võimeline oma riigi eest ka sõdima. Ta oli juba enne isa surma abiellunud Lotringi hertsogi François Stephane'iga, keda taheti ka järgmiseks Saksa-Rooma keisriks valida. Ent enamik Saksa riike polnud sellega käimasoleva sõja tõttu nõus ja nii sai 1742. aastal keisriks hoopis Baieri valitseja, Wittelsbachi dünastia esindaja Karl VII nime all, kes oli vallutanud vahepeal ka Böömimaa ning Praha ja end Böömi kuningaks lasknud kroonida. Preisimaa oli samal ajal oma uue kuninga Friedrich II juhtimisel vallutanud Sileesia ning peale pikka vastuseisu pidi ka Maria Theresia tunnistama, et see provints tuleb Preisimaa kuningas Friedrich II-le loovutada, et oleks võimalik teisi vastaseid võita. Nii õnnestus Preisi kuningriik sõjast välja saada ning ülejäänud vastastega tuli Austria tänu nende vahel tekkinud eriameelsustega juba üpris lihtsalt toime. Peale Sileesia Austria midagi ei kaotanud ning François'st sai 1745. aastal uus keiser Franz I Stephani nime all.

Riigivalitsemine[muuda | redigeeri lähteteksti]

Valitsejannana oli Maria Theresial kaks peaeesmärki: muuta riigivalitsemine võimalikult efektiivseks ja maksta Preisimaale kätte kibeda kaotuse eest. Ehkki teda sageli valgustatud monarhiks ei peeta, olid Maria Theresia reformid tegelikult aluseks Joseph II märksa jõulisematele ümberkorraldustele ning kätkesid endas suhteliselt suurt osa valgustuslikust vaimsusest. Tema ajal muudeti ametikeeleks ladina keele asemel saksa keel ning tsentraliseeriti tunduvalt valitsemisaparaati, muuhulgas rajati ka Viini lähedale Schönbrunni loss, mis sai uue õukonna asupaigaks.

Seitsmeaastane sõda[muuda | redigeeri lähteteksti]

Preisimaalt revanši võtmine aga ebaõnnestus, ehkki Austria oli sellele lähedal Seitsmeaastases sõjas (17561763), kus pea kogu Mandri-Euroopa oli Preisimaa vastu koondunud, ei õnnestunud Sileesia tagasivõitmine siiski tänu Venemaa keisririigi ootamatule rahusõlmimisele Preisimaaga. Sileesia jäigi Preisimaale ning Maria Theresia alatiseks Friedrichit vihkama. Samuti tundis ta suurt vastumeelsust teise suure valgustatud absolutisti Katariina II vastu, keda pidas liialt kerglaste elukommetega naiseks.

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maria Theresia ja Franz I Stephani järglased, Habsburg-Lotringi dünastia:

  • suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1737–1740)
  • suurvürstinna Austria Marie Anna (1738–1789)
  • suurvürstinna Austria Marie Karoline (1740–1741)
  • Joseph II (1741–1790) Püha Rooma riigi keiser 1765–1790
  • suurvürstinna Austria Marie Christine (1742–1798)
  • suurvürstinna Austria Marie Elisabeth (1743–1808)
  • suurvürst Austria Karl Joseph (1745–1761)
  • suurvürstinna Austria Maria Amalie (1746–1804)
  • Leopold II (1747–1792) Püha Rooma riigi keiser 1790–1792, Toskaana suurhertsog
  • suurvürstinna Austria Karoline (1748)
  • suurvürstinna Austria Johanna (1750–1762)
  • suurvürstinna Austria Josepha (1751–1767)
  • suurvürstinna Austria Maria Karoline (1752–1814)
  • suurvürstinna Austria Ferdinand (1754–1806)
  • suurvürstinna Austria Marie Antoinette (1755-16. oktoober 1793 Pariis (giljotineeriti, peale Prantsuse revolutsiooni), oli abielus Prantsuse kuninga Louis XVIga (1774–1793).
  • suurvürst Austria Maximilian (1756–1801)

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eelnev:
Karl VI
Austria ertshertsoginna,
Milano hertsoginna

17401780
Järgnev:
Joseph II
Ungari kuninganna
1741–1780
Böömi kuninganna
1743–1780