Bergi suurhertsogkond

	Grand-duché de Berg (fr); Großherzogtum Berg (de); Bergi suurhertsogkond 1806–1813
	Lipp Vapp
	Bergi suurhertsogkond aastal 1812
Valitsusvorm	konstitutsiooniline monarhia
Osa	Prantsuse keisririigi vasallriik
Pealinn	Düsseldorf

Bergi suurhertsogkond (saksa Großherzogtum Berg) rajati Napoleon Bonaparte'i poolt pärast tema võitu 1805. aasta Austerlitzi lahingus territooriumidel Prantsuse keisririigi Reini jõe ja Saksa Vestfaali kuningriigi vahel.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Prantsuse anneksioon Jülichi hertsogkonnas (prantsuse Juliers) Prantsuse revolutsioonisõdade ajal aastal 1794 eraldas taas Jülichi ja Bergi hertsogkonnad, mida aastast 1614 valitsesid personaalunioonis Wittelsbachidest Pfalz-Neuburgi hertsogid. Aastal 1803 eraldas Pfalz-Neuburgi pärija, Baieri kuurvürst Maximilian Joseph järelejäänud Bergi hertsogkonna oma muudest Baieri territooriumidest ja andis selle oma nõole Wilhelmile hallata, nii läks see Wittelsbachide noorema haru võimu alla.

Aastal 1806 Saksa-Rooma riigi lõpetamisega tekkinud Saksamaa ümberkorraldamise käigus loovutas Maximilian I Joseph, nüüd Baieri kuningas, Bergi Ansbachi vürstkonna eest Napoleonile. 15. märtsil 1806 andis Prantsuse keiser Bergi valitseda oma õemehele Joachim Murat'le, sealhulgas endise Preisi Kleve hertsogkonna territooriumid Reini jõest idas. Murat' vapp kombineeris Bergi punase lõvi Kleve vapiga. Ankur ja nuiad lisandusid Murat' seisundi tõttu keisririigi suuradmirali ja marssalina. Napoleoni õe abikaasana omas ta ka õigust kasutada keiserlikku kotkast. 12. juulil 1806 ühines Murat Reini Liiduga ja omandas suurhertsogi tiitli. Tema valdused suurenesid edasi Marki krahvkonna, vürstliku Münsteri piiskopkonna, Dortmundi riigilinna ja arvukate väikeste territooriumide annekteerimisega Alam-Reini-Vestfaali ringkonnas.

Pärast Murat' ülendamist Napoli kuningaks aastal 1808 valitses Napoleon Bergi alguses otse personaalunioonis. Järgmisel aastal nimetas ta oma venna Louis Bonaparte'i vanema poja, Hollandi kuninga Napoleon Louis Bonaparte'i (1804–1831) Bergi suurhertsogiks; Prantsuse bürokraadid Pierre Louis Roedereri juhtimisel valitsesid territooriumi tema nimel. Üheksa päeva juulis 1810 valitses suurhertsog Napoleon Louis personaalunioonis ka Hollandi kuningriiki.

Majanduslangus Napoleoni nurjunud kontinentaalblokaadi tõttu viis mässudele ja ülestõusudele. Suurhertsogkonna lühike elu jõudis lõpule, kui Prantsuse väed 1813. aasta Leipzigi lahingus tagasi löödi. Territooriumi haldas siis Preisimaa, kes liidendas endise suurhertsogkonna ametlikult vastavalt 1815. aasta Viini kongressi lõppaktile. Bergist sai Jülich-Kleve-Bergi provintsi osa, idapoolsed Münsteri ja Marki territooriumid ühendati Vestfaali provintsi.

Vapp[muuda | muuda lähteteksti]

Bergi suurhertsogkonna vapp (1806–1809)
Bergi suurhertsogkonna vapp (1809–1813)