Viigerhüljes
Allikas: Vikipeedia
| Viigerhüljes | ||||||||||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
 |
||||||||||||||||
| Kaitsestaatus | ||||||||||||||||
| Taksonoomia | ||||||||||||||||
|
||||||||||||||||
| Ladinakeelne nimetus | ||||||||||||||||
| Pusa hispida (Schreber, 1775) |
||||||||||||||||
 Viigerhülge levila (sinisega)
|
Viigerhüljes ehk viiger (Pusa hispida, varasem nimi Phoca hispida) on suhteliselt väike ja jässakas lühikese koonuga hüljes.
Sisukord |
Välimus [muuda]
Viigri pikkus on 1–1,8 meetrit, harva kaaluvad nad rohkem kui 100 kilogrammi.
Võrreldes hallhülgega on viiger väiksem, tumedam, pontsakama kehakuju ja ümarama koonuga.
Levik [muuda]
Elupaigaks on meri ja rannikulähedased laiud.
Viimasel ajal on viigerhülged Eestis haruldaseks jäänud, hiljutistel loendustel (2010) on isendite arvuks saadud ligi 1500, kokku elab Läänemeres 7000–8000 viigrit.[1]
Eluviis [muuda]
Viigrid on hästi kohastunud eluks jäätunud merel ja hoiavad lahti hingamisauke. Poegivad ainult jääl (näiteks rüsijääkoobastes) ning püsivad kevadel viimaste jääpankade läheduses.
Viigrid toituvad kaladest ja meres elutsevatest selgrootutest.
Viited [muuda]
- ↑ "Ivar Jüssi: hüljeste poegimine kulgeb tänavu hästi". uudised.err.ee, Kasutatud 29.03.2011.
Välislingid [muuda]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Viigerhüljes |
