Kassari

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel on Kassari saarest; küla kohta saare keskel vaata artiklit Kassari küla.

Klibuvall Kassaril
Sääretirp Kassaril

Kassari on Hiiumaaga tammteedega ühendatud saar Väinameres. Turismikirjanduses kiputakse teda Hiiumaa osaks ehk poolsaareks nimetama, kuid ametlikult pole saarte kokkukasvamist veel kinnitatud, kuigi see lähema aastasaja jooksul kindlasti toimub.

Saare pindala on 19,3 km², suuruselt Eesti viies napilt Naissaare ees. Hiiumaa kagurannikust eraldab Kassarit roogu kasvanud Käina laht. Kassarist läänes on Jausa laht, kirdes Õunaku laht. Üle 56 kilomeetri pikkune rannajoon on väga liigestunud: läänes on Orjaku, kirdes Vesimaa poolsaar, kagus Tagaküla poolsaar, lõunas Piibunina ja edelas Orjaku säär, mis tipneb Sääretirbiga. Taimkattes valdavad kadastikud, pärisaru- ja rannaniidud.

Põhjast lõunasse läbib Kassarit oos, mis moodustab lõuna pool Sääretirbi ja jätkub vee allgi. Kassari kõrgeimas kohas ulatub oos 15 meetri kõrgusele merepinnast.

Esimesena kerkis merest vallseljaku kõrgem osa mitu tuhat aastat tagasi. Tuhande aasta eest oli Kassari kohal kaks saart: Kassari idas ja Orjaku läänes. Need saared ühinesid umbes viiesaja aasta eest. Paari viimase aastasaja jooksul on Orjaku külge kasvanud veel Puulaid ja Reigi saar.

Kassaris elab kolmsada inimest neljas külas: Esiküla, Kassari, Orjaku, kuhu 19. sajandi alguses sadam ehitati (praegu jahisadam), ja Taguküla.

Esimest korda on Kassarit mainitud 1564 (Kaskesara). Kassaris asus Kassari mõis, mille õunaaed oli laialt tuntud ja siiani alles.

Kassari on tuntud suvituspiirkond. Saarel armastas suvitada luuletaja Ott Arder, saarest on lugusid kirjutanud ka legendaarne teatrimees Voldemar Panso. Kassariga oli tihedalt seotud ka Aino Kallas, kelle majamuuseum asub Tagakülas. Pikka aega asus Kassaris Hiiumaa koduloomuuseum.

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]

58.822.83333333