Orienteerumine

Orienteeruja kontrollpunktis

Väljavõte orienteerumiskaardist

Orienteerumine on spordiala, kus võistleja peab läbima kaardi ja kompassi abil maastikul tähistatud ja kaardile märgitud kontrollpunktid.

Ajalugu

Orienteerumise sünnimaa on Norra, kus esimesed võistlused korraldati 1897. aastal. Esimesed Euroopa meistrivõistlused korraldati 1962. aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki.

Orienteerumisest lähemalt

Orienteerumise all mõistetakse tavaliselt eeskätt orienteerumisjooksu. Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon ja Eesti Orienteerumisliit tunnustavad eraldi orienteerumisaladena ka suusaorienteerumist, rattaorienteerumist ja täpsusorienteerumist.

Orienteerumise põhiliigid on suundorienteerumine ja valikorienteerumine. Suundorienteerumises tuleb kontrollpunktid läbida etteantud järjekorras, oluline on raja läbimise kiirus. Valikorienteerumises on etteantud kontrollaeg, mille jooksul tuleb läbida võimalikult palju kontrollpunkte. Pika kontrollajaga võistkondlikku valikorienteerumist nimetatakse rogainiks.

Suundorienteerumise radu jagatakse distantsi pikkuse järgi sprindiks, lühirajaks, tavarajaks ja pikaks rajaks. Võistlusi peetakse ka öises orienteerumises. Individuaalvõistlused toimuvad peamiselt eraldistardiga (stardiintervall enamasti 1–3 minutit), kuid korraldatakse ka ühisstardiga võistlusi. Ühisstardiga võistluste puhul kasutatakse sageli hajutust (paralleelpunkte), et vältida koosjooksmist. Lisaks individuaalvõistlustele korraldatakse ka teatevõistlusi ja võistkondlikke võistlusi.

Orienteeruja tähtsamad võistlusvahendid on kaart ja kompass. Orienteerumiskaardid on tavaliselt mõõtkavas 1:10000 või 1:15000, sprindis 1:5000 või 1:4000. Orienteerumiskaartide joonistamisel kasutatakse rahvusvaheliselt kokkulepitud leppemärke. Võistlusi peetakse enamasti metsaga kaetud maastikel, sprindivõistlusi tavaliselt linnas või pargis. Võistlejatel on keelatud enne võistlusi maastikuga tutvuda. Sama maastikuosa katvaid vanu kaarte tohib siiski uurida.

Orienteerumine Eestis

Esimene orienteeriumisvõistlus Eestis korraldati 19. juunil 1926 Pirital. Tänapäevaste põhimõtete järgi peetud orienteerumine 4,9 km 5 KP-ga rajal võitis ajaga 29.18,8 Tartu ülikooli majandusüliõpilane Julius Tiisfeldt, tol ajal tuntud kergejõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus).

Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumises peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel.

Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: öine teade Jüriööjooks (alates 1960, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud Ilves-3 ja Kobrase karikas (toimunud on ka 4EST, aga selle korraldamine lõpetati aastal 2006), rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti, esimene taoline toimus Kloostrimetsas 11. juunil 1964 (idee Rain Lahtmetsalt, käivitaja Toomas Kerem).

8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orienteerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspordi Föderatsiooni asutamist, peetud niinnimetatud juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984). Nii matkajaid kui orienteerujaid ühendav Eesti NSV Matkaspordi Föderatsioon reorganiseeriti 1960 Eesti NSV Matka- ja Orienteerumisspordi Föderatsiooniks: 15. mail 1960 peeti föderatsiooni presiidiumi esimene koosolek, kus presiidiumi esimeheks valiti Armult Reinsalu.

Iseseisev Eesti NSV Orienteerumisspordi Föderatsioon (EOF) moodustati Eesti NSV Spordiühingute ja -organisatsioonide Liidu presiidiumi otsusega 16. oktoobril 1962 ning selle esimesel pleenumil 16. detsembril 1962 valiti presiidiumi esimeheks (presidendiks) Anto Raukas.

EOF reorganiseeriti 6. detsembril 1987 Eesti NSV Orienteerumisliiduks (EOL); otsuse kinnitas Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988.

EOF/EOLi presidendid:

• 1962–1964 Anto Raukas
• 1964–1969 Uno Semper
• 1969–1971 Vello Rootsi
• 1971–1984 Heino Kask
• 1984–1993 Kalju Vaikjärv
• 1993–2007 Leho Haldna
• alates 2007 Urmas Klaas

Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eesti vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefoni-hääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991.

Esimene orienteerumisklubi Eestis, OK Ilves, loodi 3. oktoobril 1978 Tartus (algataja Arvo Kivikas), järgnesid Orion (1979) ja Kape (1981). 1. jaanuaril 2000 oli Eestis 38 orienteerumisklubi.

Maailmameistrivõistluste medaleid on Eestisse toodud neli: 2010 võitis Tõnis Erm rattaorienteerumise sprindidistantsil hõbeda, 1991 orienteerumisjooksus Sixten Sild pronksi, 1994 suusaorienteerumises Maret Vaher pronksi ja 2008 rattaorienteerumise sprindis Tõnis Erm pronksi.

Juunioride maailmameistrivõistlustel orienteerumisjooksus võitis Eveli Saue 2003 pronksmedali lühirajal. 2006 võitsid Mihkel Järveoja, Timo Sild ja Markus Puusepp teatekulla. Markus Puusepp võitis ka tavarajapronksi.

Maailmakarika osavõistlustel kolme sekka on tulnud: Sixten Sild võitis orienteerumisjooksu 1996 ja 1998; Inno Ling oli orienteerumisjooksus kolmas 1992; Külli Kaljus orienteerumisjooksus teine 1994 ja kaks korda kolmas (1996 ja 1998); Mall Alev orienteerumissuusatamises korra teine ja kolmas 1997; teatejooksu meeskond (Rene Ottesson, Alar Viitmaa ja Armo Hiie) teine 1998.

Euroopa noorte meistrivõistlustel on sprindis medaleid võitnud Eveli Saue (pronks 1998, hõbe 2000). 2006 võitis M16 vanuseklassis Lauri Sild kuldmedali tavarajal. Teates võitsid pronksi M16 vanuseklassis Raido Mitt, Kenny Kivikas ja Lauri Sild. 2007 võitsid M16 vanuseklassis Raido Mitt, Tauno Tiirats ja Kenny Kivikas teates hõbemedali.

Eesti meistrivõistluste medaleid on kõige rohkem Maret Vaheril 61 1986–2002 (seisuga 30. detsember 2002), neist kuldmedaleid 34. Meestest on kõige rohkem Eesti meistriks tulnud Sixten Sild – 35 korda (medaleid aastatel 1985–1999 kokku 50).

Maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral: orienteeriumissuusatamises 1995 Haanjas ja 1999 Käärikul ning orienteeriumisjooksus 1998 Otepääl.

2003 aastal toimusid Põlvas Juunioride maailmameistrivõistlused orienteerumisjooksus, korraldaja klubi Põlva Kobras.

Esmakordselt peeti Eestis Euroopa meistrivõistlusi orienteerumisjooksus 2006. aastal, keskusega Otepääl. Sprint toimus Tartus, lühirada Haanjas ning tavarada ja teade Otepääl. Tavarajal jättis Olle Kärner pronksi Eestisse.

Vaata ka

• Valikorienteerumine
• Rogain
• Suusaorienteerumine
• Rattaorienteerumine
• Matkamine
• OK Võru

Välislingid

• Rahvusvaheline Orienteerumisföderatsioon
• Eesti Orienteerumisliit