Raul Vaiksoo

Allikas: Vikipeedia

Raul Vaiksoo (sündinud 3. märtsil 1955 Haapsalus) on Eesti arhitekt[1].

Keskhariduse omandas Vaiksoo 1962–70 Haapsalu 8-klassilises Koolis ja 1970–73 Nõo Keskkoolis. 1973–74 õppis ta Tartu Riiklikus Ülikoolis geoloogiat.[1] Õpingud katkesid, kui Vaiksoo oli end rahvusliku meelsuse tõttu varjama sunnitud ning lõpuks arreteeriti.[2] 1978–1983 õppis Vaiksoo Eesti Riikliku Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas, mille lõpetas cum laude.[1]

1973–78 tegutses Vaiksoo muusiku ja lauljana Eestis ja Venemaal. 1977–78 oli ta Pärnu Linna Dekoorateljee kunstnik, 1980–1982 Kunstiinstituudi ehituskateedri laborant ning 1982–1989 arhitekt-grupijuht Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituudis (KRPI). 1989. aastast oli ta Arhitektuuribüroo R. Projekt OÜ peaarhitekt ja omanik, kus tegutses koos Krista Areniga. 2005. aastast on Vaiksoo peaarhitekt Raul Vaiksoo Arhitektuuribüroos.[1][3]

Vaiksoo on kavandanud arvukalt ehitisi mitmel pool Eestis, valdavalt siiski Tallinnas ja Rakveres. Tema kavandite alusel on restaureeritud kirikuid ja mõisaid, ehitatud eramuid, büroohooneid ja etendusasutusi (mitu Rakvere teatri maja, Rakvere kino, Linnateatri Hobuveski saal, Kuressaare Linnateater jt). Vaiksoo on kujundanud ka Eesti esindushooneid nagu Riigikogu esindusruumid Toompeal Komandandimajas (2008/2009) ja Eesti Esindus Euroopa Liidus Brüsselis (2003/2004).[1]

Kaugeim Vaiksoo kavandi järgi ehitatud hoone on Gjumri (tollal Leninakani) peaväljaku äärne kultuurikeskus Armeenias, mis sai kannatada maavärinas 8. detsembril 1988. Ehkki projekt valmis juba 1989. aastal, lõppes hoonestu taastamine alles 1997.[4]

2008. aastal valiti Vaiksoo puiteramu Loobu lähedal Eesti parimaks puitehitiseks[5]. Tema hooned on korduvalt kandideerinud Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemiale, Eesti parima eramu ja puitehitise tiitlile, mitmele sisekujundusauhinnale jne, Villa Aigro Keila-Joal pälvis Vabariigi presidendi peapreemia "Eesti kodu 2010". Mitu Vaiksoo projekteeritud ehitist on osalenud Veneetsia biennaalil.[1]

2011. aastal avaldas Vaiksoo mahuka ja infograafikarohke ajalooatlase "Aja lugu". Raamat käsitleb Eesti ajalugu paralleelselt Euroopa ja maailma ajalooga kuni keskajani. Raamat lõpeb aastaga 1204.[6][7]

Isiklikku[muuda | redigeeri lähteteksti]

Ta valdab eesti, vene, inglise ja saksa keelt.[1]

Raul Vaiksoo on abielus, tal on neli last[1], üks neist on laulja Nele-Liis Vaiksoo[6].

Teoseid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Raamatud[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Aja lugu" Tallinn: TEA Kirjastus, 2011
  • "Tallinn-Narva" (sari "Siin- ja sealpool maanteed") Tallinn: Solnessi Arhitektuurikirjastus, 2011

Ehitisi[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • Eramu Pirital 2010 – Kalamehe tee 10, Tallinn
  • Rakvere kino 2009 – Vabriku tn 4, Rakvere, Lääne-Virumaa
  • Sepo Seemani stuudio 2009/2010 – Eametsa, Pärnumaa
  • Rakvere Teatri tööhoone 2009/2010 – Kreutzwaldi tn. 2, Rakvere, Lääne-Virumaa (konkursi "Rakvere linna parim restaureeritud hoone 2010" nominent)
  • Riigikogu esindusruumid Toompeal 2008/2009 – Komandandimaja, Toompea tn. 1, Tallinn (konkursi "Tallinna Vanalinna ühiskondliku hoone restaureerimine 2009" peapreemia, Eesti Kultuurkapitali restaureerimise aastapreemia 2010 nominent)
  • Hardi Volmeri stuudio 2008/2011 – Muraste, Harjumaaa
  • Rakvere kino 2008 – Rakvere, Vabriku 4
  • Villa Rocca al Mares 2008/2010 – Loigu 3, Rocca al Mare, Tallinn (2010. aasta Veneetsia biennaalile välja valitud ja näitusel maketiga osalenud hoone, konkursi "Eesti parim puitehitis 2010" nominent ja Eesti Kultuurkapitali arhitektuuri aastapreemia 2010 nominent)
  • Rakvere Teatri Väike Maja 2007/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa (Rakvere linna "Aasta Tegija 2008" arhitektuuripreemia)
  • Restoran Chameleon 2007/2008 – Kauba 2, Kuressaare, Saaremaa
  • Rakvere Rahvamaja 2006/2008 – Kreutzwaldi 2A, Rakvere, Lääne-Virumaa
  • Villa Marko Matvere 2006/2007 – Nurmenuku 7, Mähe, Tallinn (konkursi "Eesti parim puitehitis 2007" eripreemia, "Eesti parim eramu 2006–2007" nominent)
  • Seto galerii Hal'as Kunn 2005/2008 – Obinitsa, Setomaa
  • Mõisahoone rekonstrueerimine esinduselamuks 2005/2006 – Koordi mõis, Järvamaa
  • Rakvere Teater 2003/2005 – Kreutzwaldi 2, Rakvere ("Virumaa parim ehitis 2005" peapreemia, Rakvere "Aasta Tegija 2008" peapreemia. Eesti Kultuurkapitali arhitektuuripreemia 2006 nominent, ära märgitud)
  • Eesti Esindus Euroopa Liidus 2003/2004 – Brüssel, Rue Guimard 11/13
  • Korterelamu 2002/2004 – Suur-Ameerika 20, Tallinn
  • Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone 2001/2002 – Tõnissoni 1, Tartu
  • Linnateatri Hobuveski saal 2001/2002 – Lai tn 47, Tallinn
  • Sillad Kuressaare linnusekraavidel 2001/2002 – Kuressaare linnus, Saaremaa
  • NOKU klubi 1999/2000 – Pikk tn 5, Tallinn
  • Kuressaare Linnateater 1998/1999 – Tallinna tn 20, Kuressaare, Saaremaa
  • Vabaõhumuuseumi väravahoone 1997/1998 – Vabaõhumuuseumi tee 12, Rocca al Mare, Tallinn
  • Bico büroohoone 1996/1997 – Lauteri 5, Tallinn
  • Büroohoone (endise suvemõisa rekonstruktsioon) 1996/1999 – Narva mnt 91, Tallinn
  • Eesti Tööstuspank 1995/1996 – Suur-Karja 7, Tallinn
  • Nõelasilma taasülesehitus 1991/2007 – Niguliste kirik, Harju tänav, Tallinn
  • Paide kõlakoda Vallimäel 1989/1991 – Vallimägi, Paide linn, Järvamaa
  • Leninakani (Gjumri) kultuurikeskus Armeenias 1989/1997 – Gjumri (Leninakan), Armeenia
  • Märt Mikkovi villa Hiiul 1986/1991 – Torni tn. 7, Nõmme, Harjumaa[1]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]