Tahkuna poolsaar

Tahkuna poolsaar on Hiiumaa põhjapoolseim poolsaar. Poolsaar kuulub Hiiu maakonda, enne 2017 aasta omavalitsuste haldusreformi kuulus poolsaar Kõrgessaare valda ja kaguosas Hiiumaa valda, praeguseks kuulub poolsaar täielikult Hiiumaa valda.

Poolsaarel asuvad Tahkuna nina, kivilabürint, tuletorn, Estonia huku mälestusmärk ja Lehtma sadam.

Loodus[muuda | muuda lähteteksti]

Tahkuna poolsaar on valdavalt liivase pinnasega, kaetud männi- ja kuusemetsaga. Tegemist on Eesti ühe suurema looduslikus seisundis metsaalaga. Poolsaare keskosas asuvad kinnikasvanud Tahkuna Suurjärv (ka Lehtma Suurjärv), Kodeste järv ja Kuusikjärv. Keset rabamännikut on väike poolehektariline Põhjatu järv. Tahkuna poolsaarel on metsade, luitemaastike ja nõmmrabade kaitseks loodud Tahkuna looduskaitseala.

Taimestik[muuda | muuda lähteteksti]

Jugapuu kasvukoht Tahkuna looduskaitsealal on üks Eesti suuremaid. II kaitsekategooria taimeliikidest esinevad poolsaarel veel näiteks kõdu-koralljuur ja rand-orashein. Tahkuna poolsaar on tuntud oma seene- ja marjarikkuse poolest. Poolsaarel kasvavat metsa kahjustas 1967. aasta augustitorm.

Loomastik[muuda | muuda lähteteksti]

Tahkuna poolsaarel pesitsevad I kaitsekategooria linnuliik merikotkas ja II kaitsekategooria liigid laululuik ja mudanepp, samuti näiteks sookurg ja täpikhuik. Tahkuna nina on sobiv koht arktiliste veelindude rände jälgimiseks.

Inimtegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Tahkuna poolsaarel asuvad Tahkuna, Lehtma, Kodeste, Kauste ja Meelste külad.

Suurim vaatamisväärsus on 43 meetri kõrgune malmplaatidest kokkupolditud Tahkuna tuletorn, mis telliti Pariisist 1875. aastal. Räägitakse, et algselt oli see majakas mõeldud Ristna neeme otsa, kuid mingi segaduse tõttu püstitati ta hoopis Tahkunasse.

Pikka aega oli Tahkuna poolsaar asustatud rootslastega.

Militaarajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Tahkuna poolsaare metsades ja randades võib näha ka olnud sõdade jälgi. Juba enne I maailmasõda hakati siia rajama Peeter Suure merekindluse Rannapatarei nr 39 koos suurtükipositsiooni taristuga Malvaste küla juures ning Rannapatarei nr 38 Lehtma lähedal.

Eesti okupeerimise järel ehitati Tahkunale, NSV Liidu mereväe Balti laevastiku, Tallinna mereväebaasi PBL Tallinna Peabaasi Läänemere rajooni rannakaitse Tahkuna rannakaitsepatarei nr 26 ja rannakaitsepatarei nr 316.

1941. aasta oktoobris peeti poolsaarel lahinguid nõukogude meremeeste ja Saksa vägede vahel operatsiooni Siegfried käigus.

Pärast II maailmasõda asus saarel ka mereväe tehniline vaatluspunkt (взвод отдельный морской радиотехнического батальона обнаружения и наблюдения, в/ч 59055).

Tahkuna poolsaarel asub 2007. aastal avatud Hiiumaa Militaarmuuseum.