Tennis

Allikas: Vikipeedia

Tennis (vanemas kirjanduses ka: murutõnis[1]) on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on saata pall reketi abil väljakul vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tennise eelkäijaks peetakse pallimängu jeu de paume.

Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793.

Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.

Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala.

Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.

Väljak[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tenniseväljak

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul. Väljaku pikema külje jagab kaheks ühesuuruseks osaks võrk, mis on võrgusammaste kohalt 1,07 meetrit kõrge ja keskelt 91,4 cm kõrge.

Levinumad on muru-, savi-liiva- ja kõvakattega väljakud. Kõvakattega väljakud võivad olla betoon-, asfalt-, tehismuru- või puitkattega. Väljaku kattest oleneb palli põrkamise ja mängu kiirus.

Reketid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tennisereketid ja -pallid

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm ega laiem kui 31,75 cm. Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 grammi.

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastmassist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.

Pall[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tennisepalli läbimõõt on 6,35–6,67 cm. Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.

Punktiarvestus[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis selleks et võita geim peab üks mängijast saama kaks järjestikust punkti (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.

Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.

Naised mängivad kaks või kolm setti (kahe setivõiduni) ja mehed kolm kuni viis setti (kolme setivõiduni).

Suuremad turniirid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad tennisistid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maailmast[muuda | redigeeri lähteteksti]

Mehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Andre AgassiArthur AsheBoris BeckerBjörn BorgPat CashJimmy ConnorsNovak Djoković - Stefan EdbergRoy EmersonRoger FedererLleyton HewittGoran IvanisevicJan KodesRod LaverIvan LendlJohn McEnroeRafael NadalJohn NewcombePete Sampras

Naised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Maria BuenoEvonne CawleyMargaret CourtLindsay DavenportChris EvertSteffi GrafMartina HingisBillie-Jean KingConchita MartinezMartina NavrátilováMarija ŠarapovaSerena WilliamsVenus Williams

Eesti tennisistid[muuda | redigeeri lähteteksti]

Naised[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad tennisistid: Maret AniKaia KanepiAnett KontaveitJulia MatojanTiiu ParmasMargit Rüütel

Eesti parim naistennisist WTA edetabelis üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 15.05.2006), alates 28. augustist 2006 Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 15 13.08.2012).

Nimi Alates Kuni Mitu nädalat järjest Kokku Parim edetabeli koht Auhinnarahad Turniirivõidud Tulemused (võit–kaotus)
Kaia Kanepi 2000 jätkuvalt WTA 16 (14. veebruar 2011) 3 008 860 USA dollarit 4 WTA; 8 ITF 315–205

Mehed[muuda | redigeeri lähteteksti]

Tuntumad tennisistid: Mait KünnapToomas LeiusJaak PõldmaJürgen ZoppVladimir Ivanov

Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi:

Nimirain roobert Alates Kuni Mitu nädalat järjest Kokku Parim edetabeli koht
Mait Künnap 10. september 2007 7. september 2008 52 52 ATP 705 (04.08.2008)
Jürgen Zopp 8.september 2008 jätkuvalt ATP 121 (06.02.2012)

Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'ile. Varem oli Leius teda mitu korda võitnud.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Viited[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Eesti Entsüklopeedia. 8. köide: Tanulane–Yvon. Tartu: Loodus, 1937, lk 102.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]