Tennis

Allikas: Vikipeedia

Tennis on spordiala, milles võistlevad kaks mängijat (üksikmäng) või kaks võistkonda, kummaski kaks mängijat (paarismäng). Eesmärgiks on reketi abil saata pall vastasmängija poolele nii, et vastane ei saaks seda tõrjuda.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Esimest korda mängiti tennist arvatavasti 18. sajandi lõpus. Esimest korda mainiti Inglise spordiajakirjas tennist 29. septembril 1793.

Mängu patenteeris major Walter Clopton Wingfield, keda peetakse tennise "isaks" ning kes väitis, et ta leiutas muruväljakutennise oma maamajas Walesis 1874.

Olümpiamängude programmi kuulus tennis 1896. aastast 1924. aastani. Taas oli tennis kavas 1984. aastal (näidisalana). Neli aastat hiljem Seoulis oli tennis taas täisväärtuslik olümpiaala.

Naiste üksikmäng lisandus olümpiakavva 1900. aastal. Esimene naispaar mängis olümpiamängudel 1920. aastal.

[redigeeri] Väljak

Tenniseväljaku pikkus on 23,77 m ja laius 8,23 m üksikmängu puhul ning 10,97 m paarismängu puhul.

[redigeeri] Reketid

Tennisereketid ja -pallid

Reeglite kohaselt ei tohi reket olla pikem kui 81,28 cm (32 tolli) ega laiem kui 31,75 cm (12,5 tolli). Reketi kaalule ja kujule ei ole seatud piiranguid. Harilikult kaalub täiskasvanute reket 300–325 grammi.

Tänapäeval valmistatakse reketite raamid terasest, alumiiniumist, plastmassist, klaaskiust, süsinikühenditest ja mitmesugustest segudest. Varem kasutati traditsiooniliselt puuraamidega tennisereketeid.

[redigeeri] Pall

Tennisepalli läbimõõt on 6,35 cm (2,5 tolli) kuni 6,67 cm (2,625 tolli). Pall kaalub 57–59 grammi. Pall on kollast või valget värvi.

[redigeeri] Punktiarvestus

Tennises algab punktiarvestus arvust 15. Teine sama mängija või paari punkt on 30, kolmas 40 ja neljanda punktiga saadakse geimivõit. Pallija punktisumma öeldakse alati esimesena (nt kui pallib mängija A ja saab esimese punkti, on seis 15:0, kui esimese punkti saab mängija B, on seis 0:15). Kui mõlemad mängijad saavad kolm punkti ja seis on 40:40 ehk 40 tasa, siis selleks et võita geim peab üks mängijast saama kaks järjestikust punkti (mängija peab saama vastasest kaks punkti rohkem).

Mängija (või paar), kes esimesena võidab kuus geimi, võidab seti. Kui geimide seisuks on 5:5 (viis tasa), peab üks mängijatest või paaridest seti võitmiseks võitma kaks geimi vastasest rohkem.

Kui mängu seis on 6:6 ehk 6 tasa, siis selgitatakse seti võitja nn kiires lõppmängus. Kiires lõppmängus loetakse punkte 1, 2, 3 jne kuni seitsmeni. Võrdse skoori puhul (nt 7:7) mängitakse seni, kuni üks mängijatest on saavutanud kahepunktilise vahe. Kiire lõppmängu korral pallib esimesena see mängija või paar, kelle kord on pallida. Vastaseks on pallija teise ja kolmanda punkti mängimisel ning seejärel pallivad mängijad kordamööda kaks korda järjest, kuni selgub geimi ja seti võitja. Pallingud sooritatakse vaheldumisi parempoolsesse ja vasakpoolsesse pallingukasti. Alustatakse parempoolsest.

Naised mängivad kolm ja mehed maksimaalselt viis setti.

[redigeeri] Suuremad turniirid

[redigeeri] Tuntumad tennisistid

Andre Agassi - Arthur Ashe - Boris Becker - Björn Borg - Maria Bueno - Pat Cash - Evonne Cawley - Jimmy Connors - Margaret Court - Lindsay Davenport - Stefan Edberg - Roy Emerson - Chris Evert - Roger Federer - Steffi Graf - Lleyton Hewitt - Martina Hingis - Goran Ivanisevic - Billie-Jean King - Jan Kodes - Rod Laver - Ivan Lendl - Conchita Martinez - John McEnroe - Rafael Nadal - Martina Navrátilová - John Newcombe - Pete Sampras - Stan Smith - Marija Šarapova - Serena Williams - Venus Williams

[redigeeri] Eesti tennisistid

Naiste tennis: Maret Ani - Kaia Kanepi - Margit Rüütel - Julia Matojan

Eesti parim naistennisist WTA edetabelis üksikmängus oli kuni 27. augustini 2006 Maret Ani (karjääri parim koht WTA nr 63 15.05.2006), alates 28. augustist 2006 Kaia Kanepi (karjääri parim koht WTA nr 28 06.10.2008).

Meeste tennis: Mait Künnap - Toomas Leius - Jaak Põldma - Jürgen Zopp - Vladimir Ivanov

Eesti meeste esireket ATP edetabeli järgi:

Nimi Alates Kuni Mitu nädalat järjest Kokku Parim edetabeli koht
Mait Künnap 10. september 2007 07. september 2008 52 52 ATP 705 04.08.2008
Jürgen Zopp 08.september 2008 jätkuvalt 12 12 ATP 654 24.11.2008

Eesti parim meestennisist läbi aegade oli Toomas Leius, kes jõudis 1965. aastal Prantsusmaa lahtistel meistrivõistlustel veerandfinaali, kus pidi poliitilistel põhjustel andma loobumisvõidu lõuna-aafriklasele Cliff Drysdale'le. Eelnevalt oli Leius teda mitu korda võitnud.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid

Välja otsitud andmebaasist "http://et.wikipedia.org/wiki/Tennis"