Petank

Petank (pr petanque) on Prantsusmaalt pärit kuulimäng.

Mänguvahenditeks on metallkuulid ja puidust märkekuul snadi.

Petanki mängitakse kahe 1–3-liikmelise võistkonna vahel. Neid mänguviise nimetatakse vastavalt üksik- ja paarismänguks ning trioks. Üksik- ja paarismängus on igal mängijal 3 kuuli, trios 2 kuuli.

Metallkuulide läbimõõt on 70,5–80 mm ja kaal 650–800 g. Puust snadi läbimõõt on 30 mm. Parema nähtavuse tagamiseks võib snadi olla värvitud.

Mänguväljak võib olla milline tahes. Soovitatav on tasane kruusaväljak. Ametlikel võistlustel mängitakse üldiselt märgistatud väljakutel mõõtmetega 15×4 m. Väljakute märgistamiseks kasutatakse tavaliselt nööri vms.

Mängu alustav võistkond loositakse. Seejärel valib loosi võitnud võistkonna liige alustuspunkti ja joonistab maha 35–50 cm läbimõõduga viskeringi.

Alustava võistkonna üks liige viskab snadi viskeringist 6–10 m kaugusele. Snadi peab jääma vähemalt 1 m kaugusele kõigist takistustest (puu, suur kivi, sein jne). Kui alustaja võistkond ei suuda esimese korraga snadi reeglipäraselt välja visata, läheb snadi väljaviskeõigus vastasvõistkonnale, kes võib siis sandi panna käsitsi soovitud kohta. Samal ajal säilitab alustaja võistkond esimese kuuli viskamise õiguse.

Seejärel viskab alustaja võistkond esimese kuuli, üritades asetada see võimalikult snadi lähedale. Kuul võib snadit liigutada. Viskaja peab seisma viskeringis mõlemad jalad maas, kuni kuul on maad puudutanud.

Seejärel viskab vastasvõistkonna liige, püüdes oma kuuli esimese võistkonna väljakul olevast kuulist snadile lähemale asetada. Kuulid võivad üksteist puudutada, nii et viskaja võib vastaspoole kuuli kaugemale lüüa.

Kui teisena visanud võistkonna kuul ei jõua snadile lähemale kui alustaja võistkonna kuul, viskab selle võistkonna mõni liige järgmise kuuli. Viskekord siirdub alustaja võistkonna kätte alles siis, kui teisena visanud võistkond on asetanud ühe kuuli alustaja võistkonna kuulist snadile lähemale või kui teine võistkond on kõik oma kuulid ära kasutanud. Teiste sõnadega, viskekord on alati sellel võistkonnal, kelle parim kuul on snadist kaugemal kui vastasvõistkonna parim kuul.

Kui mõlemad võistkonnad on kõik oma kuulid väljakule visanud, loetakse punkte. See võistkond, kelle kuul(id) on snadile lähemal kui vastasvõistkonna parim kuul, on viskevooru võitja. Võistkond saab nii mitu punkti, kui mitu kuuli on neil snadile lähemal, kui vastasvõistkonna parim kuul. Viskevoor võib lõppeda varem, kui snadi läheb kaduma, siirdub üle 20 m kaugusele, märgistatud alalt välja või sellisesse kohta, kus see ei ole viskeringist nähtav. Sel juhul saab punkte see võistkond, kellel jäid viskamata kuulid kätte (üks punkt iga kuuli kohta). Kui kuule jäi kätte mõlemal võistkonnal või ei jäänud kummalgi, siis sellest viskevoorust punkte ei arvestata.

Viskevooru võitja võistkond alustab järgmist vooru kohast, kus eelmine voor lõppes. Mäng jätkub seni, kuni üks võistkond on kogunud 13 punkti ja seega mängu võitnud.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]