Laskesport

Allikas: Vikipeedia

Laskesport on spordiala, mille puhul lastakse käsitulirelvast või õhkrelvast märki seisva või liikuva märklehe ning lendava märgi pihta.

Ajalugu[muuda | redigeeri lähteteksti]

Varaseimad andmed käsitulirelvadest pärinevad 14. sajandist. Järgmistel sajanditel täiustati käsitulirelvi mitmeti. Tähtsaimad leiutised olid püssiraua vintlõige (1493), nõelsüüde (1827), metallpadrun (1866) ja suitsuta püssirohi (19. sajandi keskel). Esimesed püstolid võeti kasutusele 16. sajandil, 19. sajandi lõpu käsitulirelvadel oli juba tänapäevane kuju.

Varaseimad teadaolevad võistlused toimusid 1472. aastal Zürichis; märgi läbimõõt oli 2,5 küünart (umbes 113 cm), lasti 230 sammu (umbes 170 m) kauguselt. Esimene rahvuslik ühing oli 1824. aastal Aaraus asutatud Šveitsi Laskurite Liit. Teistes Euroopa maades ja USA-s hakkas laskesport arenema 19. sajandi lõpul.

Esimesed MM-võistlused korraldati 1897. aastal Lyonis. Kavas oli laskmine vabapüssist 300 meetri kauguselt lamades, põlvelt ja püsti. Selles harjutuses esikohale tulevale meeskonnale andis Argentina kindral Pablo Riccer 1903. aastal igavesti rändavaks auhinnaks 28 kg kaaluva hõbedast nn Argentina karika Copa Argentina. Karika on üldse võitnud 8 riigi sportlased, nendest kõige rohkem (20 korda) on selle võitnud Šveitsi laskurid. USA (10 võitu); NSV Liit (6 võitu); Eesti, Soome (2 võitu); Valgevene, Tšehhi ja Norra 2006 aastal (kõigil 1 võit).

Argentiina karika on võitnud kahel korral ka Eesti laskurite vabapüssi meeskond, 1937. aasta maailmameistrivõistlustel Helsingis ja 1939. aastal Luzernis, mõlemad uute maailamrekorditega. 1930. aastate lõppus kuulusid eesti laskurid maailma laskespordi absoluutsesse tippu.

Üheksast esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas olnud spordialast oli 1896 Ateenas kõige rohkem osalejaid just laskmises.

Laskevõistlus 1900. aasta olümpiamängudel
USA laskesportlane Nancy Johnson 2000. aasta olümpiamängudel Sydneys

1900. aastal lisati MM-võistluste programmi laskmine vabapüstolist, 1911. aastal armeepüssist ja 1929. aastal väikepüssist. 1929. aastal võeti kavva ka hirvelaskmine. 18971914 ja 192131 (välja arvatud 1926) peeti MM-võitlusi igal aastal, 1931–39 ja 194754 kahe aasta tagant (194952 oli vaheaeg kolm aastat), aastast 1954 on võisteldud täisprogrammiga iga nelja aasta järel olümpiamängude vahepeal. Naiste MM-võistlustega tehti algust 1958. aastal Moskvas. EM-võistlusi on korraldatud nii meestele kui naistele aastast 1955.

1907. aastal asutati Zürichis Rahvusvaheline Laskmisliit (Union Internationale de Tir, UIT, inglise keeles ISSF), mille peakorter asub Münchenis.

Laskmine on ala, kus vanusel pole nii suurt tähtsust kui enamikul teistel, kehalist võimekust nõudvatel spordialadel. Barcelona mängudel 1992 võitis meeste 50 m püstoliharjutuse 17-aastane Konstantin Lukaštšik, hõbeda sai aga 58-aastane rootslane Ragnar Skånaker.

Naised hakkasid olümpial meestest eraldi võistlema alles 1968. aastal. Ateenas oli kavas kolm ala – spordipüssi lamadesasend (50 m), liikuv märklaud ja olümpiakiirlaskmine –, milles võistlevad ainult mehed.

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Kirjandus[muuda | redigeeri lähteteksti]

  • "Iga pauk pihta", Eesti Spordimuuseum 2006

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]