Mine sisu juurde

Limbaži vald

Allikas: Vikipeedia
Limbaži vald

läti Limbažu pagasts

Vapp

Pindala: 228,1 km²
Elanikke: 1935 (1.01.2024)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 8,5 in/km²
Keskus: Limbaži
Vallamaja

Limbaži vald (läti keeles Limbažu pagasts) on vald Lätis Limbaži piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Limbaži linnaga, Umurga, Viļķene, Vidriži, Skulte ja Liepupe vallaga ning Cēsise piirkonna Straupe ja Stalbe vallaga.

Valla pindala on 228 km². 2016. aasta seisuga elas seal 2318 inimest.[2] Valla keskus on Limbaži linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu, vallamaja asub aadressil Jūras ielā 58. Vallavanem on Dainis Jurka.[3]

Vallas asub Limbaži lennuväli.

Aastal 1935 oli Limbaži valla pindala 94,5 km².[4] 1945 moodustati valla aladele Limbaži ja Pauki külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1954 liideti Limbaži külanõukoguga likvideeritav Pauki külanõukogu. Aastal 1956 arvati külanõukogu Limbaži linna maaterritooriumi koosseisu. Aastal 1971 moodustati Limbaži linna maaterritooriumist taas Limbaži külanõukogu, sellega liideti ka osa Katvari külanõukogust ja Stiene külanõukogu. Aastal 1977 liideti külanõukoguga osa Umurga ja Viļķene külanõukogust, samas arvati osa Limbaži külanõukogu maadest Liepupe ja Skulte külanõukogu koosseisu, samuti liideti osa selle maadest Limbaži linnaga.[5] Aastal 1991 muudeti külanõukogu vallaks. 2009. aastast kuulub Limbaži vald Limbaži piirkonda.

Limbaži vallas on arvukalt järvesid. Täielikult või osaliselt jäävad selle koosseisu 2,46 km² suurune Lāde järv, 32 hektari suurune Dziļezers ja sellest kitsa maaribaga eraldatud Riebezers, Limbaži Suurjärv, Dūņezers ja 32 hektari suurune Auziņase järv. Valla tähtsamad jõed on Vitrupe jõgi ja Svētupe jõgi.

Looduskaitse all on Ozolaine tammed, Ērlavase pajud, Kaktiņi tammed, Spurģi tamm, Spurģi künnapuu, Markši haab, Pālīši tamm, Nabe tammed, Nabe Siberi seedermänni tukk, Ziedgravase tamm, Vilkmuiža tammed, Dārznieki karjamõisa vaher, Paldaži saar, Liepkalnsi tammed, Kalnmuiža tamm, Ozolkalni tamm, Skomaki Jumalapärn, Ikšķiļese tamm, Ikšķiļese püha pärn, Eiķēni tamm, Lāde mõisa pärnad, Samši tammed, Dravenieki allikad, Spirgase pahaga haab, Eglīši paju, Karūsase pajud, Empagi kask, Elfijase tamm ja Armastuse tamm. Lisaks neile on looduskaitse all veel arvukalt nimetuid põlispuid. Valla kirdeosa asub osaliselt Dūņezersi järve hoiualal, osalt aga Purgaiļi soo hoiualal, edelaosa Pemme soo ja Suursoo hoiualal. Täielikult jääb valla territooriumile 351,7 hektari suurune Dziļezersi ja Riebezersi hoiuala. Suurem osa vallast asub Põhja-Vidzeme biosfääri kaitsealal.[6]

Kaitstavad mälestised

[muuda | muuda lähteteksti]

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Stūri muinaskalmed ehk Pärnaküngas, Buļļumuiža muinaskalmed, 14. sajandil ehitatud Nabe lossi torn, ja Nabe keskaegne vasallilinnus. Regionaalse kaitse all on Griguļi muinaskalmed, Auri muinaskalmed ehk Pärnamägi, hiiepaik Ikšķiļese püha pärn ja Nabe mõisa hoonetekompleks (sealhulgas mõisa häärber, viinavabrik, kuur, ait, elumaja ja tootmishoone).[7]

Aastal 2011 elas vallas 2013 lätlast, 116 venelast, 28 valgevenelast, 42 ukrainlast, 20 poolakat ja 14 leedulast.[8]

Valla külad:

Küla Küla tüüp Elanike arv[9]
Inte mazciems 68 (2007)
Jumpravmuiža mazciems 42 (2007)
Kaijciems vidējciems 138 (2007)
Lāde mazciems 32 (2021)
Lādezers vidējciems 296 (2021)
Muižkalni mazciems 36 (2007)
Nabe mazciems 35 (2007)
Paukuciems skrajciems 40 (2007)
Ozolaine lielciems 665 (2022)
Pelodas mazciems 15 (2007)
Stūrīši mazciems 14 (2007)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
  2. Iedzīvotāju reģistra statistika uz 01.01.2016. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās
  3. Limbažu pagasts Limbažu novads, vaadatud 21.07 2017
  4. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-4 12-0.
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 14.07 2017
  7. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 8.08 2023
  8. Ethnic composition of Latvia 2011
  9. 9,0 9,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra, vaadatud 21.07 2017.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]