Aloja vald

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Aloja vald

läti Alojas pagasts

Pindala: 179,2 km²
Elanikke: 749 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Aloja
Alojas pagasts LocMap.png
Ungurpilsi allee

Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Aloja piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aloja linna ja Braslava, Brīvzemnieki ning Staicele vallaga, Mazsalaca piirkonna Skaņkalne vallaga, Limbaži piirkonna Pāle vallaga ja Salacgrīva piirkonna Salatsi vallaga.

Valla pindala on 179 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1010 inimest.[2] Valla keskus on Aloja linn, mis aga valla koosseisu ei kuulu.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Aloja valla aladel asus varem Ungurpilsi vald. Aastal 1925 nimetati see ümber Aloja vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 164,2 km² ja seal elas 2976 inimest.[3] Aastal 1945 jagati vald Aloja, Ezeri ja Īģe külanõukogudeks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1950 sai Alojast linnaline asula, ülejäänud Aloja külanõukogu alad liideti aga aastal 1954 Ezeri külanõukoguga. Aastal 1957 allutati Ezeri külanõukogu Aloja linnale. Aastal 1958 liideti linnale alluva alaga osa Vīķi külanõukogu maid. Aastal 1977 liideti osa Aloja linnale alluvatest aladest Staicele linnale alluvate aladega, Aloja sai aga maad juurde Braslava ja Brīvzemnieki külanõukogudelt. 2009. aastast kuulub Aloja vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Aloja linn vallast.

Kaitstavad objektid[muuda | muuda lähteteksti]

Kaitsealustest kultuurimälestistest asuvad vallas Ungurpilsi muinaskalme ja keskaegne linnus, Laura linnamägi ja hiiepaigana kasutusel olnud Jaungarandžase Kirikumägi.[4] Looduskaitse all on Jaunjurķini haavad, Migla haab, Īģe tamm, Jaunjurķini kivi, Aloja õigeusu kiriku kask, Aloja õigeusu kalmistu lehis, Stābeģi pärn, Stābeģi saar, Stākenberģi uus tamm, Pavāri lõhenenud kask, Ungurpilsi pargi lehis, Pavāri pärn, Vilkkani türnpuu, Kaķīši tamm, Mazbrieži lõhenenud kask, Veclauri tamm ja Porzase paju. Valla põhjaosa jääb Dzērve soo hoiualale.[5]

Asustus[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 2011 elas vallas 682 lätlast, 49 venelast, 24 valgevenelast, 13 ukrainlast, 6 poolakat ja 4 leedulast.[6]

Valla külad on:

Küla Küla tüüp Elanike arv [7]
Nikšas mazciems 41 (2006)
Smilgas mazciems 19 (2006)
Stābeģi mazciems 32 (2006)
Ungurpils vidējciems 270 (2018)
Vecdreimaņi mazciems 14 (2006)

Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[7]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Läti statistika keskamet, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. Ethnic composition of Latvia 2011
  7. 7,0 7,1 http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt?