Aloja vald

Allikas: Vikipeedia
Aloja vald

läti Alojas pagasts

Pindala: 179,2 km²
Elanikke: 749 (1.01.2017)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 4,2 in/km²
Keskus: Aloja
Alojas pagasts LocMap.png
Ungurpilsi allee

Aloja vald (läti keeles Alojas pagasts) on vald Lätis Aloja piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Aloja linna ja Braslava, Brīvzemnieki ning Staicele vallaga, Mazsalaca piirkonna Skaņkalne vallaga, Limbaži piirkonna Pāle vallaga ja Salacgrīva piirkonna Salacgrīva vallaga.

Valla pindala on 179 km². 2010. aasta seisuga elas seal 1010 inimest.[2] Valla keskus on Aloja linn.

Aloja valla aladel asus varem Ungurpilsi vald. Aastal 1925 nimetati see ümber Aloja vallaks. Aastal 1935 oli valla pindala 164,2 km² ja seal elas 2976 inimest.[3] Aastal 1945 jagati vald Aloja, Ezeri ja Īģe külanõukogudeks, aastal 1949 vald aga likvideeriti. Aastal 1950 sai Alojast linnaline asula, ülejäänud Aloja külanõukogu alad liideti aga aastal 1954 Ezeri külanõukoguga. Aastal 1957 allutati Ezeri külanõukogu Aloja linnale. Aastal 1958 liideti linnale alluva alaga osa Vīķi külanõukogu maid. Aastal 1977 liideti osa Aloja linnale alluvatest aladest Staicele linnale alluvate aladega, Aloja sai aga maad juurde Braslava ja Brīvzemnieki külanõukogudelt. 2009. aastast kuulub Aloja vald Aloja piirkonda. 2010. aastal eraldus Aloja linn vallast.

Kaitsealustest kultuurimälestistest asuvad vallas Ungurpilsi muinaskalme ja keskaegne linnus, Laura linnamägi ja hiepaigana kasutusel olnud Jaungarandžase Kirikumägi.[4] Looduskaitse all on Jaunjurķini haavad, Migla haab, Īģe tamm, Jaunjurķini kivi, Aloja õigeusu kiriku kask, Aloja õigeusu kalmistu lehis, Stābeģi pärn, Stābeģi saar, Stākenberģi uus tamm, Pavāri lõhenenud kask, Ungurpilsi pargi lehis, Pavāri pärn, Vilkkani türnpuu, Kaķīši tamm, Mazbrieži lõhenenud kask, Veclauri tamm ja Porzase paju. Valla põhjaosa jääb Dzērve soo hoiualale.[5]

Aloja vallas on viis küla. Ungurpilsis (vidējciems) oli aastal 2015 268 elanikku, Nikšase külas (mazciems) oli aastal 2006 41 elanikku, Smilgase külas (mazciems) oli aastal 2006 19 elanikku, Stābeģi külas (mazciems) oli aastal 2006 32 elanikku ja Vecdreimaņi külas (mazciems) oli aastal 2006 14 elanikku. Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[6]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Central Statistical Bureau of Latvia, vaadatud 11.09.2017.
  2. http://www.pmlp.gov.lv/lv/statistika/dokuments/2010/ISPV_Pasvaldibas_iedzivotaju_skaits_pagasti.pdf Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās 01.07.2010
  3. Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
  4. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts
  5. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
  6. http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www.sakt?